Apteekri soovitus: mida varuda pühadeks koduapteeki

Pühade eel tuleks üle vaadata ka kodune ravimivaru. Foto: Arvo Meeks

Kui apteeker plaanib veeta jõulud kodus, mitte kaubanduskeskuse parklas parkimiskohta otsides ja seejärel apteegijärjekorras, varub ta kodusesse ravimisahtlisse mõned tõenäoliselt vajaminevad tooted. Nõnda rääkis Apotheka proviisor Hellika Loide.

Tema sõnul võib kodune ravimivaru muutuda küll koos leibkonna vanusega, aga kui peres on lapsi, kes viibivad suurtes kollektiivides, siis ei teki küsimust, kas ravimeid vaja läheb, vaid millal. «Paljud lapsevanemad teavad, et haigused kipuvad avalduma sageli kas reede või pühapäeva hilisõhtul, ja seega on meie peres alati olemas midagi valule ja palavikule. On olemas nii ibuprofeen kui paratsetamool, mille kasutamine oleneb valu tugevusest või palaviku suurusest. Ravimvormi valik sõltub koduste vanusest.»

Samuti on apteekri peres alati varuks midagi nohu leevendamiseks – kas mere- või mineraalvee pihus nina loputamiseks ja nohutabletid, väiksemate laste puhul tilgad või siirup. «Töö iseloomu tõttu on viimastel aastatel viiruste kõrgperioodil minul kasutuses ka ninapihusti, mis moodustab nina limaskestale kaitsekihi ning vähendab haigestumist, haigestumise korral kiirendab aga tervenemist,» rääkis Loide.

Lisaks võiks koju varuda midagi köha leevendamiseks, olgu selleks siis pärnaõie- või köhatee, hanerasvasalv, hingamisteid paitavad kommid või mõni muu köharavim. Proviisor tunnistas, et sügise alguses ostab ta piisava säilivusajaga köharavimi koju valmis ja enne pühadeperioodi lihtsalt veendub, et see juba kasutatud pole.

«Hanerasva oleme aastaid kasutanud lihtsa skeemi järgi – kui laps tuleb jääkülmade jalgadega ilma nautimast, siis soe jalavann, hanerasv jalataldadele, soojad sokid jalga ja pärnaõietee tassiga lauale. See aitab alati.» Ka esimese köhatuse järel on esmavalikus hanerasv rinnakule, jalataldadele ja seljale. Suurematele lastele ja täiskasvanutele sobib soojendav hanerasv.

Koduapteegis peaks leiduma alati midagi kurgule. «Meie peres on olemas nii imemispastillid kui kurgusprei. Eesmärk on sama, aga asi on maitses. Samuti on olemas meil midagi traumale, olgu selleks siis elastne side, külmakott (mis praegu on universaalne ja sobib vajadusel ka soojakotiks), valu- ja põletikuvastane geel. Kitsamat ja laiemat sidet keegi ikka vajab, kas siis suusatamise, uisutamise, kelgutamise või libisemise järel. Talveperioodil kuluvad need ära kergema nihestuse, nikastuse või venituse fikseerimiseks,» rääkis proviisor.

Tema sõnul ei ole vähem oluline ka seedimise toetamine ja söetablettide asemel tasub koduapteegis hoida ränigeeli kotikesi, mis on väga laia näidustusega – kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhupuhitus, kõhulahtisus, kõhukrambid, kõrvetised, täiskõhutunne. «Ennekõike kasutame aga toodet kõhugripivaevuste leevendamiseks. Seedeensüümid on olemas neil, kes teavad, kuidas nende seedetrakt kogu ettevõtmisele reageerib. Kartul, liha, kapsas ja seened pole aasta ringi just kõhusõbralikem kombo. Jõuluajal ei taha aga vanaemale kurba meelt tekitada ja ikka kuhjad kõik korraga taldrikusse – nii on puhitused ja raskustunne kõhus kerged tulema.»

Meeles tasub pidada ka allergiaid. Kui keegi liialdab mandariinide või kommidega, siis varuks võivad olla nii tabletid kui ka kreem nahanähtude leevendamiseks. Kreemi saab valida universaalse, sellise, mis sobiks nii pisematele haavadele kui ka allergilisele lööbele (ja varsti jälle saabuvate putukate hammustustele).

Kõige olulisemad on aga iga päev kasutatavad ravimid. «Kui arst vastutab retsepti kirjutamise eest ja apteeker selle väljastamise eest, siis inimene ise vastutab ravimite olemasolu eest kodus. Õige aeg on värske retsept paluda siis, kui viimasest pakist on pool järel.»