Repliik: ühe tervis, teise teenistus

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Olen pärinud esivanematelt geenidega tugevad hambad. Tundsin millalgi ülikooliajal, et ühel purihambal on mingi imelik lohk sees. Käisin seda aastaid hambaarstile näitamas, kuni ta soostus selle lõpuks plommima.

Kuigi tema sõnul oli tegemist hamba loomuliku lohuga. Kümmekonna aasta pärast kulus see plomm ära. Kuna seda arsti enam elavate kirjas ei olnud, tuli leida uus. Saingi uue plommi vana asemele. See kulus aga paari aastaga. Kuna plommitud koht oli temperatuurile väga tundlik, otsisin taas uue arsti, kes oskaks teha paremini.

Uus arst kinnitas, et ka tagumiste purihammaste plommid peab välja vahetama. Mul oli silme ees suur küsimärk, sest mul ei olnud rohkem plomme. Vaidlesime. Lõpuks arvas arst, et tagumised hambad võivad olla seest katki. Olin üllatunud, aga usaldasin ja lubasin siis oma terved purihambad lahti puurida ja ära plommida. Hiljem kuulsin, et see arst ongi ülientusiastlik plommija, lootuses tööd hoida. Juba ongi ühe plommi äär kulunud, aga selle arsti juurde ma enam ei lähe.