Kristiina Ehin: «Inimesel on vaja seda tunnet, et miski on püha»

Kristiina Ehin on oma raamatus kaaslasteks võtnud eesti kultuurikandjad. Foto: Erakogu

Jõuluaeg annab muu hulgas võimaluse rahulikuks mõtiskluseks, plaanide tegemiseks, aga samuti tagasivaatamiseks ja lugudesse süvenemiseks. Peagi algavat eesti raamatu aastat silmas pidades on mu vestluskaaslaseks meie aja Emajõe ööbiku võrdkuju kirjanik Kristiina Ehin.

Vestleme pühade ajal. Mida teie jaoks tähendab «püha», mille puhul tohib sellist sõna kasutada ja kas millegi tähistamiseks on tarvis pühi oodata?

See on suur ja tähtis küsimus. Mul on nii rahvaluule- kui kirjandusharidus ja rahvaluulet õppides sai mulle selgeks, et maailma ajaloos on seda, mida on peetud pühaks, palju rohkem, kui seda on meie ühiskonnas. Ja võibolla minu lapsepõlv veel oli kindlama pühaderaamistikuga, kindlamalt oli selge, mis on püha ja mis on argine. Praegu on motiivid veidi hägustunud, aga kindel on see, et inimesel on vaja seda tunnet, et miski on püha. Muidu läheb suur pilt paigast ära. Ma ei tea, kas see on liiga teaduslik vastus, aga olen selle niimoodi läbi tunnetanud.