Elatusvahendite puudus sundis puskarit müüma

Rakvere linnavalitsus jagab abivajajatele toidupanga talonge, et puudust kannatavad saaksid omale vajalikke toiduaineid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Hiljuti jäi Rakveres politseile puskari ajamise ja selle müümisega vahele Vladimir, kelle sõnul läks ta  ebaseaduslikule teele rahanappuse tõttu.

Vladimir selgitas, et on eelpensionil ja saab 170 eurot kuus. Sellest läheb kommunaalkuludeks ja kohustuslikuks telerimaksuks kokku 30 eurot. Lisaks poolsada eurot soodusretseptiga saadavatele ravimitele.

Aga sellega ei ole väljaminekute nimekiri veel lõppenud. Vladimir töötas kunagi taksojuhina ning maksu- ja tolliamet avastas, et mees polnud seejuures teps mitte kõiki talle kohustuslikke riigimakse maksnud. Sestap peab ta nüüd iga kuu veel 80 eurot maksu- ja tolliametile loovutama. Söögiks jääb 10 eurot kuus. “Ei jätku söögiraha,” tunnistas Vladimir.

Mehe kaasa on invaliidsuspensionil. Aprillist alates tegi riik kingituse ja nüüd saab naine pensioni kuus eurot varasemast rohkem. Täpsemalt öeldes 130 eurot kuus.

Vladimiri sõnul on kaasa suhkruhaige ja temagi vajab ravimeid.

Rahapuudus sundis meest otsima lisasissetulekut ja ta hakkas puskarit ajama. Välisukse juurde seina sisse monteeritud videokaamerast jälgis Vladimir kliente, ega need liiga vintis ei ole. Müüdavad kogused olid mehe hinnangul väikesed. “Leiva-saia raha tuli, vorstist saab ainult mõelda,” sõnas ta.

Ei sugulasi ega tuttavaid, kes aitaksid, Vladimiril pole. Samas rõhutas mees, et vargile ta ei lähe.

Rakvere linnavalitsuse poole pole Vladimir veel pöördunud, kuid kaalub seda võimalust.

Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõld selgitas, et toimetulekupiir on esimese pereliikme kohta pärast maksude mahaarvamist 76,7 eurot kuus. Iga järgneva pereliikme puhul on see 61,36 eurot kuus.

Väike arvutus näitab, et Vladimirile ja ta kaasale jääb pärast maksude tasumist kätte 144 eurot ja 6 senti kuus.

Lea Kivipõld selgitas, et toimetulekupiiri arvutamisel arvestatakse vaid kohustuslikke makse. Näiteks ravimite maksumus arvesse ei lähe.

Seega on Vladimiril ja ta naisel toimetulekupiiri künnise ületamine veel kaugel.

Kivipõllu sõnul saab omavalitsus jagada ühekordseid toetusi.

Selleks on vaja minna linnavalitsuse toetuste spetsialisti jutule, kaasas dokumendid, mis kehva olukorda tõendavad. Spetsialist hindab ehk konsulteerib, kas tasub abivajajal avaldus kirjutada või mitte. Avalduse vaatab läbi korra kuus kokku tulev toetuste komisjon. Positiivse vastuse korral läheb see edasi linnavalitsuse istungile.

Kivipõllu sõnul võib minna spetsialisti kabineti ukse paotamisest kuni raha arvele laekumiseni kuu aega. Vähem aega kulub juhul, kui inimesel veab ja ta satub spetsialisti juurde vahetult enne toetustekomisjoni koosolekut.

Abivajajaile iga kuu ühekordset toetust ei maksta. Küll aga saab omavalitsus jagada neile supiköögitalonge või toidupangatalonge toiduainete tarviks.

Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise üldmenetluse osakonna juhataja Maila Heile sõnul ei ole seaduses sätestatud summat, mis isik peab iga kuu võla katteks tasuma.

Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa ehk 290 eurot võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta.

See tähendab seda, et kui füüsilise isiku pangakontol on vähem kui 290 eurot võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta, siis seda summat maksuhaldur ei aresti ja võlgnik saab seda kasutada.

Seega ei pea Vladimir riigile iga kuu 80 eurot loovutama. Nagu öeldakse – abiks seegi.