Jõhvis avatakse 27. detsembril kell 11 esimene kogukondlik toiduringluskapp Ida-Virumaal. Päikesepaneelidega varustatud toidukapp on kolmeteistkümnes omataoline Eestis.
Jõhvis avatakse kogukondlik toiduringluskapp
Jõhvi vallavanem Maris Toomel peab toiduringluskapi jõudmist Jõhvi oluliseks sammuks kogukonna jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. "Toiduringluskapp võimaldab jagada ülejäävat toitu, vähendades nii toidujäätmeid ning aidates neid, kes seda vajavad. Valla ootused on, et kapp leiab aktiivset kasutust, suurendab teadlikkust toidujäätmete vähendamise tähtsusest ning aitab luua hoolivamat kogukonda," ütles Toomel.
Jõhvi kogukonna eestvedajad lõid toidukapi linnatoomiseks MTÜ Kapist Välja, mis asub koordineerima ja korraldama kohalikku toiduringlust. Algatuse eestvedaja Kadi Luuri märkis, et toiduringluskapp on käegakatsutav lahendus, kuidas toidu raiskamist ruttu ja efektiivselt vähendada ning kaasata kogukonda ühtse eesmärgi nimel. Tema sõnul on algne kontseptsioon seotud säästliku mõtteviisi viljelemisega, mis tähendab, et toiduringluskapp on mõeldud kõigile inimestele. Luuri kutsub toidukäitlejaid ja linnakodanikke üles koostööle, et anda oma panus kohalikku toiduringlusesse. Kommunikatsiooni korraldatakse sotsiaalmeedias Facebooki lehel Toiduringlus Jõhvis, kuhu on juba kogunenud enam kui 800 kaasamõtlejat.
Toiduringluskapp on hübriidkapp, mis võimaldab jahekapil saada jahutuseks vajaliku energia ka päikesepaneelidest. Toiduringluskapi on välja töötanud kodanikualgatus Roheline Vald MTÜ.
2021. aastal keskkonnaministeeriumi tellitud toidukaouuringust selgus, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas.
Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Eestis on toidutarneahela jooksul raisatud toidu väärtus umbes 164 miljonit eurot aastas. Kestliku arengu eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra.