Nädala kaja: kole mustad jõulud

Aivar Ojaperv. Foto: Ain Liiva

Nii traagilist ja halbade sündmuste rohket jõulunädalat ei mäletagi.

Kui jõululaupäeval käisid Rakvere poekeses röövlid – või juriidilises keeles vargad, sest röövimisel ja vargusel tehakse paragrahvide rägastikus vahet –, siis juba see tundus meie väikeses rahulikus riigis enneolematu sündmusena, kuid aina hullemaks läks. Tallinnas hukkus tulekahjus kaks inimest ja kaks päästjat said rängalt vigastada, Tallinna–Pärnu maanteel sattus avariisse gaasiveok ja lekkiva gaasi tõttu kehtestati ümbruskonnas ohutsoon.

Aga seegi polnud kõik. Esiuudiste koha hõivasid teated lõhutud elektri- ja sidekaablitest Soome lahe põhjas.

Me kõik saame aru, et see polnud mingi juhus. Samuti teame kõik, milline riik kogu selle jama taga on. See on osa sõjast, mille ajaloolased kunagi ilmselt kolmandaks maailmasõjaks nimetavad – sõda ei ole mitte ainult kaevikus istumine ja naaberriigi rakettidega tulistamine, vaid ka naabrite igal moel häirimine ja kiusamine.

Venemaa propagandamasin on alati tõhus olnud, tuleb tunnistada.

Putinistid on avastanud odava ja lollikindla mooduse, kuidas paanikat külvata. Lõhu vaid mõni kaabel, ja juba on üks tore kriisike jälle käes! Lugege netikommentaare ning sotsiaalmeediat: kaablite lõhkumisest ja Venemaast on seal vähe juttu, valdavalt sõimatakse ikka meie valitsust, et kui lollid ja saamatud nad seal on. Kindlasti pole kõigi sapiste sõnavõttude autorid mitte eestimaalased, vaid palgalised trollid, aga oma ülesande täidavad nad hästi – alati leidub kasulikke idioote, kes hakkavad kaasa kirema. Venemaa propagandamasin on alati tõhus olnud, tuleb tunnistada.

Meenutan, et need kaablid paigaldati ajal, mil veel kellelegi pähe ei tulnud, et 21. sajandil saab Euroopas toimuda see, mis toimub. Aga kellele sa seda seletad, kui ikka on süüdi Kaja Kallas ja reformierakond?

Mis meil vastu on panna? Eestlase väärikus, tasakaalukus ja ühtekuuluvus! Nii nagu jõululauas istudes hindasime ja armastasime oma peret, hoidkem üksteist ka edaspidi. Sest meid on nii vähe, vaid ühe suure perekonna jagu, et me ei peaks end kulutama üksteise kallal närides.

Head pühade jätku!