Uuest aastast hakkab sularahaga maksmisel kehtima ümardamisreegel

Uuest aastast hakkab Eesti seitsmenda euroala riigina rakendama ümardamisreeglit, mille eesmärk on vähendada 1- ja 2-sendiste hulka sularaharingluses. Foto: Elmo Riig

Alates 1. jaanuarist tuleb kõikides füüsilistes müügikohtades sularahaga maksmisel ümardada ostukorvi lõpphind lähima viie sendini.

Seadusemuudatus tähendab, et kaupmeestel pole enam vaja tagastada vahetusrahana ühe- ja kahesendiseid münte ning sellega väheneb tarvidus anda Eestis ringlusse juurde selliseid münte, mida inimesed kasutavad maksmisel üliharva. Ostukorvi lõpphinna ümardamine on kohustuslik kõigile kaupmeestele, kes arveldavad sularahas. Pangakaardiga makstes ümardamist ei toimu.

Uuest aastast hakkab Eesti seitsmenda euroala riigina rakendama ümardamisreeglit, mille eesmärk on vähendada ühe- ja kahesendiste hulka sularaharingluses. Eesti Pank on siiani andnud aastas ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu ühe- ja kahesendiseid münte. Enamik pisisente ei jõua aga kunagi keskpanka tagasi, sest kuigi poodidel on neid vaja vahetusrahana, maksavad inimesed nendega väga harva. Kuna selline mündikasutus ei ole mõistlik, hakatakse uuest aastast poodides sularahaga maksmise puhul ostukorvi lõpphinda ümardama lähima viie sendini. Ümardada võib nii allapoole kui ka ülespoole kuni kahe sendi võrra. Üksikute toodete ega teenuste hindu ei ümardata ja seetõttu ei tekita ümardamisreegel oma olemuselt ka hinnatõusu.