Missugused olid lõppeva aasta õnnetumad päevad?

Padusadu ujutas Tartu tänavad üle. Foto: Margus Ansu

Lõppeva aasta kõige õnnetusterohkemad päevad, mil juhtumite arv lausa kolmekordistus, leidsid aset jaanuaris ja augustis, selgub ERGO kindlustuse andmetest. Mitmekordsete kahjunumbrite taga olid peamiselt ootamatult keerulised ilmastikuolud.

ERGO kindlustuse andemetel tõid krõbedad külmakraadid ja suur temperatuurikõikumine lõppeva aasta jaanuaris kaasa lausa 37% rohkem liikluskahjusid kui 2023. aastal. Tänavuse aasta kõige suurem talvine liikluskahju, mille põhjustas veoki ja sõiduauto kokkupõrge, ulatus 130 000 euroni. Ligi 126 000 euro suuruse kahju põhjustas ka libeda tee ja tugeva tuule tõttu juhitavuse kaotanud buss. Buss libises kraavi ja põrkas vastu puid, mille tagajärjel kukkus ka bussis olnud reisija, kes oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata, ja sai kergemalt vigastada. 

Kui sõidukitega seotud kahjusid registreeritakse ERGO kindlustuses päevas keskmiselt 55, siis 12. jaanuaril registreeriti 154 kahjujuhtumit. "Keeruliste ilmastikuolude tõttu oli sel päeval palju libeduse tõttu teelt välja sõitmisi ja mitme auto omavahelisi kokkupõrkeid," sõnas ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. "Näiteks Tallinna ringteel toimus järjestikku mitu õnnetust, milles osales kokku rohkem kui 25 sõidukit. Suuremad kahjud jäid vahemikku 20 000 – 30 000 eurot."

Selle aasta suurima liikluskahjuga õnnetus, kus sõiduauto ja mootorratta kokkupõrke tagajärjel sai mootorrattur raskeid kehavigastusi, toimus juunis. "Olenevalt kannatanu tervislikust seisundist ja selle taastumise ajast võivad kahjud koos tulevikus maksmisele kuuluvate summadega ulatuda mitmesaja tuhande euroni," lisas Lepvalts.

Suur kahju ei tähendanud aga ainult liikluskahjusid, vaid märgatavalt enam oli ka kodukindlustusjuhtumeid, mida registreeriti jaanuaris 31% rohkem kui mullu. "Krõbedate külmakraadide tõttu oli oluliselt rohkem torude külmumisest tekkinud kahjusid, mistõttu sageli olid tekkinud kahjud ka tavapärasest keskmisest suuremad," selgitas Lepvalts.

Lepvaltsi sõnul on kõik suuremad kahjupäevad reeglina seotud keeruliste ilmaoludega, nagu libeduse, tormi, vihma, äikese ja rahe esinemise korral. "Näiteks ootamatult palju kodukahjusid tuli ette ka 1. juunil, mille põhjustas ootamatu rahe. Tugev rahe tekitas kahjustusi hoonete katustele, mille suuremad kahjud ulatusid 20 000 euroni," lausus ta.

Teine kõige kahjuderohkem päev oli kodu- ja varakahjusid arvesse võttes augustis, mil Tartut tabas tohutu paduvihm. Suur sademete hulk ujutas üle autoteed ja vett kogunes lühikese ajaga nii palju, et seda tuli ka kaevuluukidest välja. Tavapärase 15 juhtumi asemel registreeriti 6. augustil lausa 49 juhtumit. Kalleim veekahju tabas sel päeval ühte Tartu muuseumit, mille kahjud jäid 50 000 euro väärtusesse.

Kõige suuremad kahjud kodukindlustuses saavad aga reeglina alguse tulekahjust. "Ka sel aastal oli suuremaid tulekahjusid, kus kahjud ulatusid üle 100 000 euro. Neist suurim juhtum oli elektrisüsteemist alguse saanud tulekahju, mille tagajärjel hävines elumaja. Kahju suurus ületas 250 000 eurot," sõnas Lepvalts.