Kui veel paari aasta eest käisid omavalitsusjuhid ehitusfirmasid palumas, et need riigihangetel osaleksid, siis praegu käib tihe rebimine iga objekti pärast.
Ehitusfirmad jooksevad riigihangetele tormi
13. veebruar 2009, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev rääkis, et tunamullu, kui Rakvere linnavalitsus kuulutas välja Rakvere gümnaasiumi rekonstrueerimise ja uue maja ehitamise riigihanke, tuli linnavalitsuse ametnikel firmades palumas käia, et keegi riigihankest üldse osa võtaks.
"Pidime isegi hanketingimusi muutma ja kordushanke välja kuulutama, et üldse keegi tuleks," meenutas Suurkaev.
Tingimused karmid
Praegu haaravad ehitusfirmad aga igast võimalusest ja nii ulatub Rakvere linna selle aasta riigihangetel - muusikakooli, Kungla lasteaia ja reaalgümnaasiumi remont - pakkumiste tegijate arv juba kümne ligi.
"Erasektoris eriti praegu ei ehitata, avalikus sektoris liigub aga euroraha," põhjendas Suurkaev.
Ain Suurkaevu hinnangul tuleks pakkujaid ilmselt oluliselt rohkem, kui hanketingimused oleksid leebemad.
"Aga kui objekti maksumus on näiteks eeldatavalt 20 miljonit krooni, siis on mõistlik eeldada, et pakkuja käive oleks sellest mitu korda suurem," rääkis abilinnapea.
Kohalikud ehitusettevõtjad kirjutasid linnavalitsusele pika kirja, milles teatasid, et linnavalitsus lükkab kohalikud turult karmide tingimustega eemale.
"Seepeale sai käibenõudeid pisut langetatud," lausus Suurkaev.
Rakveres ei ole riigihangete tulemusi veel välja kuulutatud, kuid Ain Suurkaevu sõnul osales pakkumisel ainsa Lääne-Virumaa firmana Wiru Ehitus Grupp.
"Küll oli palju kohalikke ettevõtteid allhankijatena," lisas abilinnapea.
Ka Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et suuremate objektide puhul piirab pakkumises osalevate firmade ringi miinimumkäibe nõue.
Sõmeru keskusehoone riigihange viidi läbi juba mullu sügisel.
"Võtmed kätte hind on ligikaudu 37 miljonit krooni," andis Vassiljev aimu objekti mahukusest.
Sõmeru keskuse ehitamiseks tegi pakkumise üheksa firmat, mida oli Vassiljevi arvates isegi oodatust vähem, kuid see oli vaid veidi üle poole hankedokumendid välja võtnud firmadest.
Ain Suurkaev ütles, et omavalitsuse ehitusalane kompetentsus peab tellijana olema väga kõrge ja ehitusjärelevalve ülimalt tähelepanelik.
"Ka pakkumiste tegijatel on vaja olla ülimalt korrektne, sest teised pakkujad hoiavad kõigel hoolega silma peal," lisas ta.
Sõmeru keskusehoone ehitamise riigihanke tulemused ongi vaidlustatud ja ehkki riigihangete amet esimese instantsina vallale õiguse andis, kaevati see otsus Vassiljevi sõnul edasi Tartu ringkonnakohtusse.
Rakveres ja Sõmeru vallas on tulekul suur ja keeruline vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise hange, mille maksumus ulatub Ain Suurkaevu ütlusel mitmesaja miljoni kroonini.
"Rakvere Vesi hangib ilmselt professionaalse hankekorraldaja ja projektijuhi, nii suure hanke puhul on selline lisakulu igati mõistlik," rõhutas Suurkaev põhjaliku teadmistepagasi vajadust nii riigihangete läbiviimisel kui ehitusjärelevalve tegemisel.
Hinnad on langenud
Viimase aja riigihangetest on Ain Suurkaevu sõnul näha, et ehitushinnad on aastataguse ajaga võrreldes langenud enam kui kolmandiku, see aitab omavalitsustel mõningal määral ka raha kokku hoida.
Suurinvesteeringud tehakse valdavalt euroraha toel, kuid alati on nõutav omavalitsuse omaosalus.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev selgitas, et kui riigihanke tulemusel selguv maksumus on väiksem esialgses taotluses rahuldatud summast, vähendatakse proportsionaalselt nii eurotoetust kui ka omaosalust.
Sõmeru keskuse ehitus esialgselt plaanitust odavam siiski ei tule. "Üldehitustööd on tõepoolest odavnenud, kuid siselahendus tuli kavandatust kallim," rääkis Sõmeru vallavanem.
Rakvere linn hoiab aga Ain Suurkaevu andmetel kokku mitusada tuhat krooni, mida pole küll väga palju, kuid mis raskeid aegu arvestades on ikkagi igati tervitatav.
"Kokkuhoitud euroraha läheb aga sinna potti tagasi, kust ta võeti," selgitas Suurkaev. KOIT-kava raha näiteks jääb Lääne-Virumaale.
Ain Suurkaevu hinnangul võib viimases taotlusvoorus Lääne-Virumaal KOIT-kavast toetust saanud objektide arvelt vabaneda 10-15 miljonit krooni, mis lisatakse KOIT-kava järgmisele maakondlikule taotlusvoorule.
"Selle raha eest võib juba paar objekti ära teha," pakkus Suurkaev.