/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/01/09/16587033t1h62be.jpg)
Valitsus kehtestas, et president Arnold Rüütli matusepäev, laupäev, 11. jaanuar on üleriigiline leinapäev ja sel puhul heisatakse Eesti lipud leinalipuna.
President Arnold Rüütli matusepäev on üleriigiline leinapäev
Korralduse kohaselt heiskavad kella 8–20 Eesti lipu leinalipuna kõik riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe on oodatud heiskama ka kõik majapidamised, ettevõtted ja ühingud.
«Eestis on välja kujunenud ilus traditsioon avaldada lahkunud riigipeale viimast austust leinalippude heiskamisega,» ütles riigisekretär Taimar Peterkop. «See on ühtlasi võimalus igaühel avaldada tunnustust lahkunud riigipeale ning näidata üles hoolimist,» lisas Peterkop.
Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi-, linna- ja vallaasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalipuna on heisatud ka Eesti lipp Pika Hermanni tornis, vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis ja mujal avalikus ruumis. Kuna Eesti lipu seaduse alusel on igaühel vabadus heisata Eesti lipp, on viimase austusavaldusena president Rüütlile leinalippu oodatud heiskama kõik majapidamised, ettevõtted ja ühingud.
Tava kohaselt ei heisata Eesti lippe leinalipuna piiripunktis ja välisriikide saatkondades Eestis. Samuti ei heisata leinalipuna Vabariigi Presidendi, kaitseväe juhataja ega kaitseministri lippu. Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nii, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipumasti keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse.
Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani. Eesti lipuga koos heisatud Eesti maakondade, linnade, valdade, asutuste ja seltside lipud heisatakse samuti leinalipuna. Üleriigilisel leinapäeval asendatakse samas lipurivis heisatud välisriikide ja -organisatsioonide lipud leinalipuna heisatud Eesti lippudega.
Vastavalt seadusele korraldatakse president Arnold Rüütlile riiklike austusavaldustega matused. Tava kohaselt väljendatakse austust lahkunud riigipeale üleriigilise leina väljakuulutamise ning leinalippude heiskamisega.
Arnold Rüütel suri 31. detsembril 96-aastaselt. Rüütel oli Eesti president aastatel 2001–2006. Tema presidentuuri jäi Eesti liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga. Rüütlil oli silmapaistev roll ka laulva revolutsiooni ajal ning seega Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal.