Haljala vald tõstis maamaksu maksimaalses ulatuses

Haljala vald oli üks kuuest omavalitsusest, kes tõstis maamaksu maksimumi ulatuses. Pildil Oandu paisjärv. Foto: Haljala vald

Kuus Eesti omavalitsust – Haljala, Jõelähtme, Lääneranna ja Vormsi vald ning Maardu ja Loksa linn – kasutasid sel aastal maksimaalselt ära võimaluse tõsta maamaksu.

"Eestis on 79 kohalikku omavalitsust ja 44 on jätnud maamaksumäärad samale tasemele kui eelmisel aastal," rääkis maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna teenusejuht Riita Parksepp ERR-ile ja lisas, et järgmisel aastal võib maamaksutõusu piirmäär olla vahemikus 10 kuni 100 protsenti. Selle otsuse teevad kohalikud omavalitsused sügiseks.

Haljala vallavanema Anti Puusepa sõnul laekus vallale enne maa ümberhindamist maamaksu 330 000 eurot aastas. Uute hindadega vähenes maksulaekumine 10 protsenti. Sel aastal peaks arvutuste järgi vallale laekuma aga 440 000 eurot, kuigi maksumäär vähenes kaks ja pool korda.

"Summa muutused tulenevad mitte maksumäärast, vaid sellest, et maa on õiglasemalt ja täpsemalt hinnatud," selgitas Puusepp ja lisas, et viimati hinnati maad 20 aastat tagasi. Selle järgi võis näiteks väärtuslik põllumaa maksta 130 eurot hektar.

"2018. aastal, kui maksumäär oli 2,5 protsenti, siis maamaksu tulud valla eelarvesse moodustasid 7,9 protsenti. Käesoleva prognoosi järgi hakkavad tulud moodustama 6,8 protsenti," tõi vallajuht esile.

Kuna maal on uus väärtus, on ka maksusummad suuremad. "Asi on läinud täpsemaks. Maksumäär on ise läinud väiksemaks," selgitas Puusepp. Tema sõnul on Haljala vallas ka hulga kinnistuid, mille maamaks läks hoopis odavamaks. "Hindu korrigeeriti ja kõik ei läinud kallimaks," nimetas vallajuht.