:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2025/01/15/16597196t1h2099.jpg)
Riiklike toitumissoovituste eesmärk on anda inimestele tõenduspõhised soovitused võimalikult hea tervisliku seisundi hoidmiseks või saavutamiseks. Toitumissoovitused tuginevad organismi füsioloogilistele vajadustele ja on mõeldud kogu rahvastikule.
«Tabelraamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige erialaspetsialistidele – toitumisnõustajatele ja -terapeutidele, arstidele, pereõdedele, aga ka haridus- ja teadustöötajatele ning poliitikakujundajatele –, kuid loomulikult on selle sisuga oodatud tutvuma ka kõik ülejäänud inimesed,» kõneles tervise arengu instituudi (TAI) toitumise ja liikumise osakonna ekspert ja soovituste uuendamise töörühma juht Tagli Pitsi.
Ilmunud raamatus on täpsustatult kirjas pea kõikide mikrotoitainete (vitamiinide ja mineraalainete) kohta käivad soovitused. Makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) puhul tõusis veidi rasvade tarbimise ülempiir ning alanes süsivesikute alampiir.
Erinevalt eelmistest toidusoovitustest ei anta uutes enam köögi- ja puuviljade ning marjade tarbimiseks vahemikku, vaid nende alampiir. Eraldi on esile toodud soovitus kaunviljade tarbimiseks.
Liha tarbimise soovitused ei muutunud. Endiselt kehtib soovitus tarbida lihatooteid võimalikult vähe ja harva. Täiendusena juhitakse siiski tähelepanu, et selliste toodete tarbimisel tuleks eelistada kõrgema lihasisaldusega ning väiksema küllastunud rasvhapete ja soolasisaldusega tooteid. Sama soovitus kehtib ka kalatoodete tarbimisel.
Piimatoodetest tuleks endiselt eelistada magustamata tooteid. Näiteks iga 100 grammi magustatud jogurti või kohupiimakreemi kohta lisandub üks magusaportsjon.
Ka magusaportsjonite maksimaalset tarbimissoovitust on kohendatud. On soovituslik, et alla 2-aastased lapsed ei tarbiks üldse lisatud suhkruid ega neid sisaldavaid toite, eelkõige suhkrut, komme ja maiustusi, küpsetisi, magusaid jooke. 3–6-aastased lapsed võivad maksimaalselt süüa päevas kuni kaks šokolaadikommi või ühe kohukese eeldusel, et ei sööda magusaid-soolaseid näkse või magustatud piimatooteid. Alates 11. eluaastast võib päeva jooksul süüa maksimaalselt näiteks neli küpsist, kolm šokolaadikommi või juua 400 ml magustatud jooki.
Esimest korda antakse soovitustes ka juhiseid, kuidas arvestada oma toiduvalikus taimsete piima- ja lihatoodete asemel kasutatavate valmistoodetega.
Liikumissoovitused antakse seekordsetes soovitustes vahemikena ning ühtlasi rõhutatakse liikumise regulaarsuse ja istumisaja vähendamise olulisust.
/nginx/o/2025/01/15/16597197t1h6b4d.jpg)
Ekraaniaja soovituste kohaselt tuleks kuni 2-aastastel lastel ekraaniaega täielikult vältida. Alates teisest eluaastast kuni koolini on maksimaalne aeg kuni 60 minutit päevas, kuid vähem on alati parem.
3–5-aastaste koolieelikute päevane uinak peaks lähtuma eelkõige lapse individuaalsetest vajadustest. Ka üle 55-aastastele soovitab TAI nüüdsest vajadust mööda kuni 30-minutilist päevast uinakut.
/nginx/o/2025/01/15/16597198t1h02c6.jpg)
«Sellel aastal on plaanis soovitused pikemalt lahti kirjutada põhjalikus toitumise, toidu-, liikumise ja uneaja soovitusi käsitlevas raamatus, millesse lisanduvad veel muu hulgas toitumismustreid, toiduohutust ja -märgistust ning söömist mõjutavaid tegureid käsitlevad peatükid,» sõnas Pitsi.
Taasiseseisvunud Eesti esimesed toitumissoovitused ilmusid 1995. aastal. 2006. ja 2015. aastal neid täiendati ja lisandusid ka toidu-, liikumis- ja ekraaniaja soovitused. Nüüd on lisatud uneajasoovitused.
2024. aastal antud toitumissoovitused on kõikides Põhjamaades ja Balti riikides ühised ning põhinevad nagu varemgi Põhjamaade töörühma koostatud soovitustel. Eesti riiklike toidusoovituste välja töötamisel on aga lisaks Põhjamaades antud soovitustele arvesse võetud meie elanike söömisharjumusi, toitude kättesaadavust ja keskkonna kestlikkust. Uuenenud riiklikud liikumissoovitused põhinevad WHO 2020. aasta juhistel.