Nädala kaja: äkki saaks hirmust üle?

Eva Samolberg. Foto: Ain Liiva

Filmifestival Festheart on Rakveres toimunud juba 2017. aastast alates, vahepeal on festival jõudnud laieneda mujalegi. Ma ei ole filmifestivalile sattunud igal aastal, kuid vähemalt üht linateost püüan võimaluse korral vaatamas käia alati. Kuna ma eriline filmisõber ei ole, pigem eelistan teatrit, valin kinos vaadatavaid filme alati üsna hoolega ja Festhearti pakutavas pole ma pidanud pettuma kordagi.

Mida ma Festhearti puhul veel tähele olen pannud? Muidu vaikses Rakvere linnas on festivali ajal elu ja suminat. Tänaval ja kohvikutes võib kohata võõraid(!) inimesi, korraks on sügiseselt kaames linnas elevust ja põnevust. Mida ma pole näinud, on see palju kardetav propaganda, mille eest konservatiivid meid esimese Festhearti eel (ja hiljemgi) hoiatasid. Et Rakveres pole elu pärast LGBT filmifestivali enam endine.

Vale puha. Elu on täiesti endine. Kordagi pole mulle nende aastate jooksul pihku surutud ühtegi flaierit või muud temaatilist kraami, kuskil pole näha olnud plakateid või loosungeid. Olen pärast kinokülastust saanud naasta oma vaikse heteronormatiivse elu juurde, lastele süüa teha ja telekast AK-d vaadata.

Iga filmifestival jätab aga Rakverele jälje küll: kohvikud saavad sel ajal teenindada suuremat hulka inimesi, majutusasutused töötavad täisvõimsusel, statistikas kasvavad need numbrid, millega Rakvere linn saab kokkuvõtete tegemise aegu eputada – vaadake, kuidas oleme suurendanud turistide arvu linnas!

Ma tean, kui raske ja sisemist motivatsiooni nõudev on midagi järjepidevalt korraldada. Ühel hetkel tekib tunne – kellele ja miks? Eriti võib see tunne tabada juhul, kui sellesama linna poliitikud, millele festival toob turiste ja tuntust, loobivad jätkuvalt silte ja veeretavad toetuseks antavaid eurokesi mingite naeruväärsete põhjenduste saatel.

Mõistus tõrgub, leidmaks mingitki loogikat nende pealtnäha arukate inimeste tegudes ja sõnades, kes ei ole ka aastate möödudes aru saanud, et iga üritus, mis Rakveres toimub, mis toob siia tulu, on meile väärtus. Ühest filmifestivalist märksa enam teeb linnale mainekahju aga linna ladvikust paistev räuskav rumalus ja väiklus.