Repliik: see mõni minut

Inna Grünfeldt. Foto: Ain Liiva

Eesti Liinirongid andis teada, et mullu sõitis Eestis reisirongiga esialgsetel andmetel 7,93 miljonit reisijat. Kui mujal olid numbrid plussis, siis langus oli ida- ja lõunasuunal. Olen üks neist, kel jäi mõnigi kord rongiga sõitmata.

Kas minut on pikk või lühike, on aega juurelda, kui teiselt poolt jaama on mõne minuti eest lahkunud rong, millele ümberistumise võimalus andis varem kiireima ühenduse Eesti idaservast lõunasse. See oli kuldaväärt, sest rongiga jõudis Tartusse kiiremini kui autoga. Tagasi ka. Selliste sujuvalt toimivate ühenduste loomises ja hoidmises peakski olema ühistranspordi mõte.

Selge, et iga rongi vastas ei saa olla teine rong. Aga Tapa on sõlmjaam, kus Eesti ühest otsast teise liikumise võimalused peaksid olema eriti luubi all. Nii ühes kui ka teises suunas.

Mõtlemiskoht on seegi, et ehkki Tallinna ja Narva vahet kihutab aina enam ronge, peatub väiksemates jaamades ikka vaid neli ühes ja sama palju teises suunas liikuvaid «porgandeid», mis on teinekord puupüsti täis.