Toiduringluskappe igatsetakse ka Virumaale – kuidas need aga toimivad?

Toidujagamiskapp on ligipääsetav ja kasutamiseks kõigile. Foto: MTÜ Rohevald

Nii mitmeski Eesti paigas on viimastel aastatel populaarsust kogunud toidukapid, mis on paigutatud eesmärgiga juurutada säästvat mõtteviisi. Kapi kaudu ei annetata ega jagata toitu, ent sealt võib toitu võtta ja sinna endal ülejääva viia igaüks. Hiljuti avati selline kapp näiteks Jõhvis, Lääne-Virumaal seni ühtegi toidujagamiskappi avatud pole, ent nagu selgub, on huvi ka siin kasvanud ning nõudlus ja tahe toitu päästa on väga kõrge.

Ehkki toidukappe on kogukondades kasutusele võetud ka omaalgatuslikult, teeb kõige laialdasemat teavitustööd ja annab ajast huvituvatele omavalitsustele vastavat abi MTÜ Roheline Vald, kelle väljatöötatud kapid on avatud 13 Eesti piirkonnas.Toiduringluskappide väljatöötaja ja MTÜ rohetiimi koordinaator Kairi Niinepuu-Mark selgitas, et kindlasti tuleb initsiatiiv ikka kogukondadelt kohapealt. Ta rääkis, et Lääne-Virumaal on aktiivset huvi toidukappide vastu üles näidatud näiteks Kadrinas ja Tapal. MTÜ Roheline Vald müügitööd ei tee ega võta ka vastutust iga kapi eest, vaid see on kogukondade endi käes, küll aga on MTÜ alustajatele nõu ja jõuga igati abiks.

«Esialgu töötas meie rohetiim välja taastuvenergial töötava toidukapi ja panime esimesed kolm kappi koostöös vallavalitsuse ja ehituse toetajatest ettevõtete kaasabil oma vallas üles. Hetkel on Lääne-Harju vallas seitse toidukappi. Kui toidukapid kohe hästi käima läksid, hakkas kõikjalt päringuid tulema, et ehitaksime ka teistele,» kõneles Niinepuu-Mark toidukappide saamisloost. Kuna kogukonnad ei olnud väga teadlikud, tuli toidukapi juurde luua suur infojagamise süsteem, et toidukapi ülespanekut ja tööshoidmist toetada, lisaks loodi üleeestiline suhtluskeskkond, kus iga päev infot jagatakse ja üksteist toetatakse.