Skip to footer
Saada vihje

Toiduringluskappe igatsetakse ka Virumaale – kuidas need aga toimivad?

Toidujagamiskapp on ligipääsetav ja kasutamiseks kõigile.

Nii mitmeski Eesti paigas on viimastel aastatel populaarsust kogunud toidukapid, mis on paigutatud eesmärgiga juurutada säästvat mõtteviisi. Kapi kaudu ei annetata ega jagata toitu, ent sealt võib toitu võtta ja sinna endal ülejääva viia igaüks. Hiljuti avati selline kapp näiteks Jõhvis, Lääne-Virumaal seni ühtegi toidujagamiskappi avatud pole, ent nagu selgub, on huvi ka siin kasvanud ning nõudlus ja tahe toitu päästa on väga kõrge.

Ehkki toidukappe on kogukondades kasutusele võetud ka omaalgatuslikult, teeb kõige laialdasemat teavitustööd ja annab ajast huvituvatele omavalitsustele vastavat abi MTÜ Roheline Vald, kelle väljatöötatud kapid on avatud 13 Eesti piirkonnas.Toiduringluskappide väljatöötaja ja MTÜ rohetiimi koordinaator Kairi Niinepuu-Mark selgitas, et kindlasti tuleb initsiatiiv ikka kogukondadelt kohapealt. Ta rääkis, et Lääne-Virumaal on aktiivset huvi toidukappide vastu üles näidatud näiteks Kadrinas ja Tapal. MTÜ Roheline Vald müügitööd ei tee ega võta ka vastutust iga kapi eest, vaid see on kogukondade endi käes, küll aga on MTÜ alustajatele nõu ja jõuga igati abiks.

«Esialgu töötas meie rohetiim välja taastuvenergial töötava toidukapi ja panime esimesed kolm kappi koostöös vallavalitsuse ja ehituse toetajatest ettevõtete kaasabil oma vallas üles. Hetkel on Lääne-Harju vallas seitse toidukappi. Kui toidukapid kohe hästi käima läksid, hakkas kõikjalt päringuid tulema, et ehitaksime ka teistele,» kõneles Niinepuu-Mark toidukappide saamisloost. Kuna kogukonnad ei olnud väga teadlikud, tuli toidukapi juurde luua suur infojagamise süsteem, et toidukapi ülespanekut ja tööshoidmist toetada, lisaks loodi üleeestiline suhtluskeskkond, kus iga päev infot jagatakse ja üksteist toetatakse.

Toidukapi avamiseks soovitab Niinepuu-Mark leida kaasamõtlejaid ning idee kogukonnas välja pakkuda, seejärel selgitada välja, kes kappi haldama ja selle tööshoidmist koordineerima hakkab. Viimase alla käib ka kapi põllumajandus- ja toiduametis registreerimine, soovitatavalt MTÜ loomine, kapile asukoha valimine. Kõikide sammude puhul on võimalik abi paluda MTÜ Roheline Vald käest.

«Selleks et tekiks meie-tunne, soovitame kaasata ka kohalikke ettevõtteid, ja oma osa paneb alati ka omavalitsus – tegu on kohalikku kogukonda teenindava ettevõtmisega, seega see ei saa olla ainult paari vabatahtliku ülesanne ja vastutus. On oluline, et omavalitsus oleks kaasatud kõigis protsessides, ka kapi püstipaneku järel võiksid nad aidata kapi ideed tutvustada, toimimist ja üldse toiduringluse ideed laiemalt avada,» selgitas Kairi Niinepuu-Mark, kuidas kogukonnas toidujagamiskapi avamine välja näeb.

«Väidan, et toiduringluskapp muudab küla või aleviku turvalisemaks ja õhkkonna hoolivamaks. Toit on ühisosa, mis kõigi liikmete seas omab ühtselt arusaadavat väärtust. Tekib meie-tunne, see seob ja loob kogukonda palju üksteisest hoolimist ja arvestamist, mis võiks ja peaks olema iga omavalitsuse peamisi tegutsemise eesmärke. Samas ei saa salata, et toidukapp on kõigis piirkondades oluline toidulaua katmise allikas hädas olevatele inimestele,» lisas ta.

Toidukapi toimimine on väga lihtne: kõik, kellel jääb toitu üle ning kes soovivad toitu päästa ja kasutada ära aeguma hakkavad toiduained, on oodatud kappi kasutama. Toiduaine peab olema kinnises pakendis, märgistatud tooteinfoga ning «kõlblik kuni» kuupäev peab olema hiljemalt sama päeva kuupäev, «parim enne» kuupäev võib olla saabunud.

«Tegu on teadliku ja haritud inimestele ressursisäästlikkuse praktiseerimise väljundiga. Soovime, et ideega tuleks kaasa rohkem haridusasutusi, sest teadlikkuse tõstmine on läbi laste kõige efektiivsem,» avas Niinepuu-Mark toidukappide keskmist kasutajaprofiili.

«Näiteks Vasalemmas toimib purgiringlus ja järelejäänud koolitoit leiab tee kappi iga päev. On ka teisi kohti, kus haridusasutuste juhid on hoolivad. Näiteks on ühe kapi omanik just lasteaed, kes on selle liitnud oma tegevuse oluliseks osaks. Kuniks Eestis ei ole seadusi, mis otseselt puudutaks toidukao vältimist, toimib toiduringlus ainult juhtide initsiatiivil ja läbi nende isikliku tahte,» lisas ta.

Kommentaarid
Tagasi üles