Õpilaste släng koolitööd ei sega

Noored kasutavad slängi igapäevaselt ja teadlikult, kuid teavad enamasti, millised sõnad kirjakeelde ei sobi. Vajalik selgitustöö tehakse ka emakeeletundides. Foto: Urmas Luik

Släng ei ole muutmatu nähtus, arenemine on üks selle peamisi omadusi. Vahel vajame selgitusi, mis aitaksid selles mitmekesises ja segases maailmas orienteeruda. Tarbimiskultuurist ja infost enamik pärineb angloameerika kultuurist, jõuab see siia inglise keele vahendusel. Släng on suuresti aja märk. Seda pole võimalik välja juurida.

Pigem soovib osa inimesi rääkida keeles, millega on võimalus mängida, tunda ennast keelt kõneledes vabalt. Olulist osa slängi kasutamisel mängib emotsioon. Arvata on, et igasugused otsesed piirangud selles suhtes mõjuvad tarbetu etteheitmisena. Seda eelkõige teismelistele.

Slängi ehk argoo kasutamine on olnud keele lahutamatuks osaks läbi aja ja see pidevalt muutub. Tänapäeval on kohati noorte juttu ja eriti nende omavahelises kirjavahetuses pruugitavaid eesti- ja ingliskeelsete sõnade ja väljendite lühendeid keeruline mõista. Praegused teismelised ei pruugi aga aru saada 30–40 aastat tagasi kasutatud sõnade tähendusest, nii nagu paljud eakad ei mõista praegusi noori.