Juhtkiri: ringlus jõuab igaüheni

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Aasta saabus uute maksude ja hinnatõusuga. Pole imeks panna, et üha enam peresid otsib alternatiivseid lahendusi, et toime tulla ja keerulises majanduslikus olukorras vee peal püsida. Üheks võimalikuks abimeheks on toiduringluskapid.

Toidukapid on igati mõistlik lahendus, et toit ei läheks raisku ning jõuaks nendeni, kel seda tarvis. Mõned lasteasutused juba tegelevadki üle jäänud toidu kaasa pakkumisega ning lastevanemad on selle kuuldavasti hästi vastu võtnud. On ju kergendus, kui pärast pikka päeva on perele kohe midagi maitsvat lauale panna. Rääkimata sellest, et mõni euro jääb kulutamata.

Toiduringluskapid on meie riigis üsna uus nähtus ja kindlasti tuleb võidelda eelarvamustega, millega sellisesse toidujagamise teenusesse siin suhtuda võidakse. Paljudele võib ikka veel valmistada piinlikkust võtta kasutusse kellegi nii-öelda vana. Samas on nooremad inimesed üha enam taaskasutuse usku: teadlikkus planeedi kehvast tervisest ja ressursside piiratusest on kasvanud ning selle asemel et osta iga kuu uus särk või püksipaar, antakse enda vanad taaskasutusse ja uued soetatakse kasutatud asjade poest. Uut moodi mõtlemine võtab maad ka toidu puhul.

Milleks visata ära head värsket toitu, millele on kulutatud raha ja energiat, kui selle saab toidukapi abil annetada neile, kel seda rohkem vaja? Toiduringluskappidega kaasneb muidugi oht, et kogemata satub sinna ka riknenud toiduaineid. Jah, reeglid on ju paigas, et kappi asetatav toit peab olema kinnises pakendis, millel näha ka «kõlblik kuni» ja «parim enne», aga kas toidu annetaja või selle kapist võtja tõigale alati tähelepanu pööravad, ei ole kindel.

Kahtlemata on toiduringluskappide levik kiiduväärt samm kestlikuma tuleviku suunas. Kapist toidu võtmine aga ei pea ilmtingimata olema märk sellest, et inimene ei jaksa poest osta. Vastupidi: milleks kulutada raha, kui saab kasutada juba välja ostetut?