Prefektuuri juhti tunnustati keeleameti sõbra tiitliga

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk tunnustas Ida prefekti Tarvo Kruupi otsustavat tegutsemist ametnike keeleoskuse nõuete rakendamisel. Foto: PPA

Politsei- ja piirvalveameti Ida prefekt Tarvo Kruup valiti keeleameti aasta sõbraks. Tunnustuse tõi prefekti järjepidev töö politseinike eesti keele oskuse arendamisel.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk tõi tiitlit üle andes esile, et ameti üheks "murelapseks" on pikkade aastakümnete jooksul olnud politseinike vilets eesti keele oskus, seda eriti Ida-Virumaal. Keeleameti sõbra tiitliga tunnustatakse Ida prefekti Tarvo Kruubi otsustavat tegutsemist eesti keele oskuse nõuete rakendamisel ning politseinike keeleõppe toetamisel Ida prefektuuris, nõnda et praegu ei ole ametile teadaolevalt enam politseinikke, kelle eesti keele oskus ei vasta keeleseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

"See, et me täna oleme selles olukorras, on ikkagi meeskonna töövõit," kiitis Kruup oma meeskonda. "Aga vaeva on näinud kõik, kuni Narva jaoskonna grupijuhtideni välja." Prefekt pidas silmas teadlikult vastu võetud otsuseid, kus tuli hakkama saada vähema hulga ametnikega, kuna 5-6 aastat tagasi oli keelenõuetele mittevastavaid ametnikke prefektuuris ligi 70. Kuigi neile pakuti erinevaid võimalusi keeletaseme tõstmiseks, pidi suur hulk siiski töölt lahkuma. "Eks see oli riski peale minek, aga põhiseadusega kaitstud asi nagu keel seda on, kaalub üle need riskid. Puhas väärtusotsus," ütles Kruup.

​Tänaseks prefektuuris enam keelenõuetele mittevastavaid töötajaid pole, aga Ida-Virumaal on vene keel siiski kohalikuks suhtluskeeleks. Vene keele oskajaid jääb ametnike seas vähemaks, aga prefekt näeb tulevikku positiivses noodis. "Politsei saab olla kogukonna toetaja ja anda edasi sõnum, et riigiasutusena meie suhtlemegi eesti keeles. Ma ei muretse selle pärast, et me ei oska vene keelt, vaid selle pärast, et Eesti inimesed ei oska eesti keelt," ütles prefekt.

​​Varem on keeleameti sõbra tiitli pälvinud näiteks keeleteadlane ja haridusministeeriumi kauaaegne keelepoliitika nõunik Jüri Valge, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, keeleteadlane Helle Metslang, ajakirjanik Piret Kriivan ning õiguskantsler Ülle Madise.