VALMISTU, AGA ÄRA PAANITSE ⟩ Eesti tugevdab 8. veebruariks sisejulgeolekut

Kaitseliit kaasatakse ajutiselt kriitilise tähtsusega energiataristu kaitsesse. Foto: Ain Liiva

Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemide Venemaast lahtiühendamise tõttu 8. veebruaril teevad Eesti jõustruktuurid ettevalmistusi, et sellel ja järgmistel päevadel ei juhtuks ootamatusi. Kaitseliit kaasatakse avaliku korra kaitsesse, Ida prefektuur pöörab erilist tähelepanu sisejulgeolekule.

Ida prefekt Tarvo Kruup ütles, et ärevust tunda või paanitseda pole põhjust, kuid valmis tuleb igaks juhuks olla. "Meile teadaolevalt on oht keskmine ehk täpselt selline, nagu see tänapäevases maailmas igapäevaselt on," lausus ta. "Aga olukord, kus võibolla juhtub, võibolla ei juhtu, on tegelikult kõige hullem. See uinutab. Seepärast ei jäta me midagi juhuse hooleks ja oleme valmis, kuigi ohuhinnang on keskmine."

​Kruubi sõnul on 8. veebruar Eesti ajaloos väga tähtis päev. "See on sarnane samm nagu Eesti astumine Euroopa Liitu või euro kasutuselevõtt," tõmbas ta paralleeli. "Pärast elektrisüsteemide lahtiühendamist on kõik teisiti. Meie peame selleks päevaks valmis olema, ja oleme ka. Juba praegu on tähtsad taristuobjektid meie teravadatud jälgimise all. Ja koostöös Kaitseliiduga tõhustame seda veelgi."

​Kruup rõhutas, et eelöeldu pärast ei tohiks paanikasse sattuda. "Seda pole vaja. Aga tasub läbi mõelda, kuidas käituda siis, kui mõnel päeval elektrit pole. Tuleb arvestada, et sidega võib probleeme olla, et väljakutsete teenindamine võib viibida," rääkis ta.

​Ida päästekeskuse juht Janar Kärner soovitas üle vaadata kodused kriisivarud. "Neist räägitakse ja üldiselt ollakse nende vajadusest teadlikud, aga vaadake igaks juhuks siiski üle, kas on toitu ja vett, et paar päeva ilma elektrita üle elada," lausus ta.

Siseminister Lauri Läänemets viis neljapäeval valitsuse ette korralduse eelnõu, millega Kaitseliit kaasatakse kriitilise tähtsusega energiataristu kaitsesse. Sellega annab valitsus presidendi nõusolekul õiguse kaasata Kaitseliit avaliku korra kaitsesse perioodiks, mil Eesti lahkub senisest elektrisüsteemist ja ühineb Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Korralduse kohaselt kaasatakse Kaitseliidu tegevliikmed ja Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevad tegevväelased kriitilise tähtsusega energiataristu kaitsesse.

Kaitseliit ei tegutse ülesande täitmisel iseseisvalt, vaid koos politsei- ja piirivalveameti töötajatega. Kaitseliidul on õigus kasutada ülesande täitmise ajal erimeetmeid ja vahetut sundi, sealhulgas relva ning oma kasutuses olevat vara.

8. veebruaril astub Eesti koos Läti ja Leeduga ajaloolise sammu ning ühendab Balti riikide elektrisüsteemid lahti Venemaa elektrivõrgust ja alustab saartalitusega. Päev hiljem ehk 9. veebruaril liituvad Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga, tehes lõpu seotusele Venemaa elektrivõrgust.