Sünoptik Kairo Kiitsak: tänavuse talveilma põhjus peitub tugevas polaarpöörises

Kairo Kiitsak, keskkonnaagentuuri sünoptik, tormikütt ja loodusfotograaf. Foto: Marianne Loorents

Sünoptik Kairo Kiitsaku sõnul mõjutab tänavust talve põhjapooluse kohal vastupäeva pöörlev suur madalrõhuala, mis muudab ilma valdavalt pehmeks ja heitlikuks.

"Päeva pealt võib ilm pöörata väga talviseks ja seejärel juba kiiresti soojeneda ning muutuda vesiseks – muudkui ühest äärmusest teise," kirjutab Kiitsak sotsiaalmeedias. "Kuigi meie igapäeva ilm kujuneb välja atmosfääri alumises kihis troposfääris, mitte stratosfääris, on sellel siiski selge mõju troposfäärile. Tugeva polaarpöörise korral domineerivad valdavalt läänekaare tuuled. Atlandi poolt saabuvad madalrõhkkonnad tõstavad tuult, toovad sagedamini sademeid ja soojemat õhku."

​Kiitsak selgitab, et tugeva polaarpöörise korra jääb arktiline õhk Arktika ümbruses lõksu ega pääse sealt eriti lõuna suunas liikuma. Nõrga polaarpöörise korral on läänevoolu mõju Põhja-Euroopale väiksem või pea olematu, soosides seeläbi talvisemaid ilmaolusid.

"Pikemad mudelprognoosid ei näita praegu lähinädalateks polaarpöörise nõrgenemist. See tähendab, et jätkub pehme ja heitlik ilm. Õhutemperatuur pendeldab plussi ja miinuse vahet. Veebruarikuu on ka mudelite poolt pikaajalisest keskmisest märgatavalt soojemaks arvutatud. Tuleb ka selliseid päevi, mil õhus on tunda juba justkui varakevadist hõngu tänu Atlandilt saabuvatele mahedatele õhumassidele," kirjutab Kiitsak.

​Kuna stratosfääris on parasjagu väga madalad temperatuurid, soosib see ka pärlmutterpilvi ehk polaarstratosfäärpilvi. Need tekivad 15–25 kilomeetri kõrgusel stratosfääris, kui temperatuur langeb alla –78 kraadi. Mida madalam on temperatuur, seda paremad on tingimused pilvede tekkeks. Need õhukesed värvilised pilved võivad pakkuda väga kauneid vaatemänge. Pärlmutterpilved on jälgitavad enne koitu ja pärast loojangut nii põhja- kui ka lõunapoolkeral 50. laiuskraadi ja pooluse vahelisel alal.

Põhja-Euroopas – harvemini ka Eestis – näeb neid kõige sagedamini just talvel. Viimastel nädalatel on need nii Skandinaavias kui ka Soomes uhkeid vaatemänge põhjustanud.