Triin Sokk: mida laps täiskasvanult ootab?

Triin Sokk Foto: Erakogu

Lapsega seksiteemadel vesteldes ei pruugi vanem end mugavalt tunda – aga rääkimata ju ka ei saa jätta. Sellisel juhul võib otsida lapsele lugemist – olemas on palju huvitavaid ja toredaid raamatuid.

Sageli ei teata täpselt, millal ja kuidas oma lastega keerulistel teemadel rääkida. Kuidas seletada, et vanaema sureb ära? Kuidas vastata küsimusele, kust tulevad lapsed ja kuidas väike õeraas emme kõhtu sai? Millal rääkida lapsele, et ta ei tohiks juua alkoholi ega tarbida narkootikume?
Ikka jääb kripeldama kahtlus, et ehk tekitame liiga vara teemat puudutades lapses liigse huvi ja laseme džinni pudelist välja.

Eestis võibki lastevanematel olla seksuaalsusega seotud teemadel pisut keerulisem rääkida, sest 50 aastat on ju need olnud tabuteemad. Kui mitu 40–50aastast mäletab, et nende vanemad oleksid kodus seksist rääkinud? Eks ajad olid ka teised – ei puutunud me sellisel määral kokku meedia ega reklaamiga. See on ka üks põhjustest, miks hakkasime seksuaalsuega seotud teemade vastu huvi tundma hiljem kui tänapäeva lapsed.

Meile räägiti, et lapsi toovad kured või nad tulevad kapsalehe alt. Seks oli midagi, millega tegeleti kapi taga ja salaja, mistõttu me ise ei tunne end kindlalt sel teemal rääkides. Ühiskond on muutunud ja seksist räägitakse pea igas teleseriaalis, reklaamis ja ajakirjas.

Lasteaiakasvatajad räägivad, kuidas viieaastased lapsed jäljendavad seriaali “Pilvede all” dialoogi tohutu täpsusega. Samuti on tulnud ette, et kasvatajad tabavad mängutunni ajal lapsi jäljendamas doksarja “Ma ei teadnud, et olen rase”. Tihtipeale mängivad lapsed kodus ka teisi mänge ja vanemad ei pruugi teada, mida on laps meelde jätnud või kogenud. Seepärast on vajalik, et nii kasvataja kui lapsevanem teavad, kuidas lastega seksiteemat käsitledes käituda, nende küsimustele vastata ning nendega vestelda.
Lapsed võivad oma informatsiooni saada ka vanematelt õdedelt-vendadelt või teistelt lastelt, vanemad saavad sellest teada alles siis, kui laps tuleb lasteaiast koju ja jagab oma värskelt saadud teadmisi. Ka siis on hea last tunnustada ning vajadusel tema teadmisi parandada.

Juba väikesed lapsed mängivad arstimänge ja tunnevad huvi nii enda kui ka teiste keha vastu – eriti vastassugupoole vastu, sest sellesse kuulujad on ju hoopis teistsugused. Lastevanematest sõltub aga, kas lapsed tajuvad oma keha uurimist toreda ja mängulisena või millegi häbiväärsena. Tihtipeale on seksuaalsus seotud otseselt vahekorra ja orgasmiga ja ununeb, et tegelikult on tegemist palju laiema mõistega – seksuaalsus hõlmab inimeseks olemist. Kallistamine, silitamine, lähedus ja soojus – kõik see on osa meie seksuaalsusest.

Lapse jaoks on küsimused “Kas issil on ka saba?” ja “Millest on tehtud pilved?” ühtviisi huvitavad ja võrdsed. Kui lapsele ausalt ja selgelt vastata, pöördub ta ka edaspidi oma küsimustega vanemate poole. Laps vaatab oma emale-isale alt üles, tema jaoks on nad kõige targemad.
Kui lapsega juba varakult ausalt ja häbenemata rääkida, siis on lihtsam ka teismeeas muudel keerulistel teemadel peatuda. Igasugune ennetus saab alguse kodust, varakult enne kooli ja põhineb laste ja vanemate usalduslikul tunnustaval suhtlemisel. Oluline on olla soe ja aktsepteeriv, arutada lapsega olulisi maailmaasju, samas kehtestada selged reeglid ja piirid.
Lapsega peaks rääkima keerulistest teemadest enne, kui tal endal aktiivne huvi tekib. Väikesed lapsed tahavad teada, kuidas beebi emme kõhust välja tuleb, natuke suuremad tunnevad huvi sõpruse, armastuse ja meeldimise vastu. Veel suuremad lapsed uurivad kõike “käimise” ja eneserahuldamise ja ka ehk raseduse kohta. Kui vanalt meie tundsime, et enam ei tahaks neil teemadel ema või isaga rääkida ja palju etem on seda teha mõne sõbrannaga või hoopiski raamatut lugedes? Olles aga varem nendest teemadest lapsega rääkinud, on meil kindlustunne, et lapsel on õige informatsioon ja teadmised, kuidas jäädakse rasedaks, ja seega oskus teha teadlikke otsuseid.

Lapsega seksiteemadel vesteldes ei pruugi vanem end mugavalt tunda – aga rääkimata ju ka ei saa jätta. Sellisel juhul võib otsida lapsele lugemist – olemas on palju huvitavaid ja toredaid raamatuid.
Lasteaiakasvatajad räägivad, et mõnikord saavad vanemad pahaseks, kui laps tuleb koju ja räägib, kuidas ta lasteaias nägi näiteks Peetri nokut või et kasvataja seletas, kust lapsed tulevad. Siin tuleb aga mõista, et lapsed on erinevad, ja kui üks juba uue teadmisega lasteaeda tuleb, siis levib see minutitega ja lastel tekib kümneid küsimusi, millele kasvatajal vastata tuleb. Sel juhul on parim lahendus vastata lapsele hoolivalt, soojalt ja ausalt, andes täpselt nii palju infot kui tema vanusele kohane.

Teadmised lapse seksuaalse arengu etappidest ja lapsevanema võimalusest toetada oma last on tänapäeva ühiskonnas väga vajalikud. Paraku pole paljud lastevanemad seksuaalharidust ei kodus ega koolis saanud. Samas on lapse esimene allikas just lapsevanem.
Seepärast anname Terve Eesti Sihtasutuse meeskonnaga parima, et tuua keerulised, ent olulised teemad lähemale meile kõigile. Meie koolituste eesmärk on luua pinnas teadlikuks tervisekäitumiseks ja anda oskused lähedastega seksuaalsusega seotud teemadel rääkimiseks. Kuigi tavaliselt korraldame koolitusi ettevõtetes, koolides ja lasteaedades, siis toimuvad üha suureneva nõudluse tõttu ka avatud koolitused kõigile huvilistele üle Eesti.