Kuidas hoida korras kohalikku teed?

Andres Tohver. Foto: Ain Liiva

Selge on see, et kus on tee, sinna tekivad augud. Augud tekivad nii kruusa-, asfalt- kui ka betoon­teesse. Auke ära hoida ei saa, aga korraliku teehooldusega on võimalik probleemi siiski kontrolli all hoida.

Vetiku–Muru tee on üks paljudest Lääne-Virumaa kohalikest teedest, mis talviste sulailmadega, kevade saabudes, aga ka suviste paduvihmadega lagunema kipub. Kohalik elanik on rahulolematu ja toob oma nördimuse põhjuseks arvukalt näiteid. Valla esindaja leiab, et seal on õigesti toimitud, ja eks temalgi ole omad argumendid.

Pisiasjadest hakkab siiski silma, et kõik ei ole päris nii, nagu peab. Miks on väikese tee peale võetud lausa kaks hooldusfirmat? Ja miks on see tee kohati kruusatee, kohati mustkattega? Võiks ju terves pikkuses olla üks kate ja üks hooldaja.

Arusaamatuks jääb seegi, miks pandi Vetiku–Muru kõrvaltee ehk Muru tee peale mustkate, kui selle all on allikad. Kas vallas tõesti keegi ei teadnud, milline on piirkonna pinnas ja mis selle all pulbitseb? Ja kui nüüd teatakse, siis kas juhtumist on tehtud järeldused või unustatakse see ebameeldiva pisiasjana?

Omaette ooper on mõne kohaliku inimese kavalus. Kuna vald raskemate kui 8 tonni kaaluvate masinate sõitmiseks Vetiku–Muru teel luba ei anna, ei hakatagi sellist luba taotlema. Sõidetakse ilma. Ja lõhutakse nõnda omaenda ning naabrite teed. Vetiku külas võiks juurutada naabrivalve süsteemi. Siis ehk lõppeks omavoli ja nahaalsus. Kui küla on kellegi ise vahele võtnud ja lõhutud teed parandama pannud, ei ole ametivõimude poole pöörduda ehk vajagi.

Lahenduseks võiks olla ka järelevalvespetsialisti tööle võtmine Vinni vallas. See oleks lisakulu vallale ja vaevalt selle ameti pidaja populaarseks saab, nii nagu omal ajal polnud populaarne kubjas, aga järelevalvespetsialisti on tegelikult vaja. Et hoida silma peal valla teedel ja teistelgi kohaliku elu valdkondadel.