F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Tiit Hennoste

Tiit Hennoste on üks eesti keeleteaduse uuendajaid ja uute vaatenurkade algatajaid. Foto: Urmas Luik

Valitsus otsustas määrata 2025. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna keele- ja kirjandusteadlasele ning meediauurijale Tiit Hennostele pühendunud töö eest eesti keele, kirjanduse ja ajakirjanduse uurimisel ning õpetamisel.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas õnnitles ja tänas laureaati. "Tiit Hennoste on andnud väärika panuse eesti keele, kirjanduse ja meedia uurimisse ja õpetamisse," ütles Kallas. "Teadlase- ja õppejõuameti kõrval on ta ka arvamusliider ja eesti keele maine kujundaja. Keel on tema kirjutistes ja sõnavõttudes kesksel kohal, tema vahe sõna ja teravad tähelepanekud lausa kutsuvad kuulama, vaatama ja lugema." 

Tiit Hennoste on üks eesti keeleteaduse uuendajaid ja uute vaatenurkade algatajaid. 1990.–2000. aastatel rajas ta suulise keele uurimise suuna, oli üks keelekorpuste loomise ja dialoogi arvutil modelleerimise algatajaid ning netikeele kui uudse registri esiletooja. Ta on üksi või koos kaasautoritega avaldanud 154 publikatsiooni, seal hulgas monograafiaid, õpikuid nii gümnaasiumile kui ka kõrgkoolile ja kogumikke. Ta on toimetanud eesti keelt ja selle uurimist esile toovaid kogumikke ja ajakirju nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Tiit Hennoste töötab Tartu ülikoolis alates 1982. aastast. Ta  on töötanud ka Amsterdami ülikoolis, Helsingi ülikoolis ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kuigi tema töö on keskendunud eesti keele uurimisele ja õpetamisele, on ta õpetanud ka kirjanduse, ajakirjanduse, kultuuri, retoorika, esinemise jm eesti keelega seostuvaid aineid. Ta on aastaid eest vedanud ka avalikkusele suunatud kokkuvõttevõistluse Tuum korraldamist. 

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate saajatele pühendatud aktusel 19. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Hando Runnelile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

​Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna mõte sündis 1988. aasta sügisel Väike-Maarja keskkooli õpetaja Irma Silla ja Rakvere rajooni Energia kolhoosi esimehe Jüri Silla kodus. Ideed toetasid tollane ajakirja Noorus kirjandustoimetaja Rudolf Rimmel, Mart Remmel, Paul-Eerik Rummo, Mart Susi ja Joel Sang. Esimesed neli aastat andis auhinda välja Energia kolhoos. 2003. aastast on Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind riiklik autasu.