Lääne-Virumaal olid eelmise aasta viimased kuud tööturu vaates harjumuspärasest veidi teistsugused – kui tavaliselt on töötus sügisel kasvama hakanud, siis siin oli eelmise aasta lõpp aeg, mil paljud inimesed leidsid endale uue töö.
Jaanuaris töötus kasvas, kuid maakonnas on töötuid vähem kui Eestis keskmiselt
Aasta lõpuks oli maakonnas 1680 registreeritud töötut. 2023. aasta lõpus oli see arv 2000.
Jaanuaris kasvas töötus töötukassa kommunikatsiooniosakonna kommunikatsiooninõuniku Lauri Kooli sõnul ka Lääne-Virumaal: kuu ajaga lisandus umbes 120 töötut.
"Kui panna kõrvuti maakonnad ja registreeritud töötuse määr, siis on Lääne-Virumaa teinud aastaga tubli tulemuse," ütles Kool ning lisas, et Lääne-Virumaa on nüüd tabeli selles pooles, kus kirjas Eesti keskmisest väiksema töötute arvuga maakonnad.
Väiksem kui Lääne-Virumaal (6,7%) on töötuse määr vaid viies maakonnas. Viimase paari aastaga võrreldes on Kooli sõnul tänane tööturu olukord maakonnas pigem rõõmustav. "Jah, töötus on muidugi kõrgem kui koroonaeelsel ajal, kuid siiski madalam kui kahel viimasel aastal," tõi ta esile.
Viimased suured koondamised jäid meie maakonnas sügise algusesse (Flexa Eesti AS) ja lisandunud on ka vabu töökohti. Siinsetes tööpakkumistes on Kooli väitel toimunud teatud pööre: kui varasematel aastatel oli pakkuda lihttööd ja oskustööd, siis praegu annavad tunda töötleva tööstuse probleemid. Pakkuda on ka klienditeenindaja tööd ning otsitakse pagareid.
"Tänase seisuga on kõige enam vaja hoopis õpetajaid – ainuüksi Vinni-Pajusti gümnaasium ootab enda ridadesse kaheksat uut kolleegi," märkis Kool.
Aasta esimesel kuul on Eestis töötus Kooli sõnul alati kasvanud. Erandiks ei ole olnud ka 2025. aasta. "Aasta esimesel päeval oli töötukassas umbes 49 150 tööotsijat, kuu lõpuks on see number umbes 51 100," avaldas kommunikatsiooninõunik.
Töötukassa prognoosib töötute arvu kasvu ka järgmise kuu jooksul: veebruari lõpp ja märtsi algus on varasematel aastatel olnud töötuse tippaeg.