Nädala kaja: Harju keskmisest armuõnnest

Eva Samolberg. Foto: Ain Liiva

Plaanisin esialgu kirjutada selle nädala kaja tuulikutest. Aga siis muutsin meelt, sest tuulikutest kirjutame leheveergudel kindlasti veel palju, seega jõuab ilmuda ka arvamuslugusid nii- ja naasuguseid. Tuulikusõda on alles hoo sisse saanud ja paistab, et lahing tuleb verine ning vahendeid ei valita.

Kellel selle tohuvabohu keskel on veel mõni sõber alles jäänud, need said reedel olla rõõmsad ja teha sõpradele sõbrapäevakingitusi. Eriti õnnelikud olid need, kel lisaks sõpradele on kallim, keda erilisel armastajate pühal meeles pidada. Lugesin Õhtulehest lõunasöögi kõrvale, et tänapäeva maailmas polegi enam nii tavaline, et inimestel on keegi, kellega romantilist suhet arendada.

Nimelt on väga paljud mehed vallalised ning kimpus õige naise leidmisega. Ei, asi pole mitte selles, et meestele enam naised ei sobiks, vaid ikka naised on hädas süüdi: nad on lati liiga kõrgele seadnud ja harilike meeste seast endale sobilikku enam ei otsi. Tahavad vaid neid parimast parimaid, aga ega neid ju kõigile ei jätku.

See ajab naised mõistagi närvi: mis mõttes ei jätku? Kui kõike muud jätkub piiramatus koguses, siis kuidas see armastuse lett seal kõiksuse turul ometi nii ahtake on, et nobedamad krabavad ära head mehed ning teised peavad leppima alumise oksa hapude jubinatega.

Teadlane Kristjan Port tõi leheloos esile, et keskmisele naisele on keskmine mees eemaletõukav. Keskmisele mehele on aga keskmine naine ikkagi keskmine. Mis siis selles õnnetus olukorras teha? Ega valikud väga lihtsad ei paista.

Üks variant on, et naised lasevad oma latti allapoole: mis siis ikka, tuleb võtta see, kes turul ripakil on. Mis siis, et mehepoeg esimese hooga väga sümpaatne ei tundu, enesega hakkama ei saa ja elule suurt li­sandväärtust pakkuda ei kavatse, aga vähemalt on valentinipäeval keegi, kellele musi teha.

Teine variant on, et mees, kellele armuõnn kuidagi naeratada ei taha, proovib siis parem olla. Alustuseks käib juuksuris ja püüab vähem juua, äkki isegi leiab mõne põneva hobi, et inimesega millestki söögilauas vestelda oleks. Naised ei ole tegelikult mingid imeolendid, kelle silmis on jube raske olla väärtuslik mees. Piisab natukesest tahtejõust ja sellest, et vanus passis sobiks kokku ka tegudega, kui saabki juba võimalikuks oma kvaliteedipunktide tõstmine ja suhteturul edasiliikumine.