Tänavu möödub 35 aastat Kaitseliidu taastamisest

Kaitseliidu võidupüha paraad. Foto: Elmo Riig

Eesti Kaitseliidu konverentsil 17. veebruaril 1990. aastal otsustati taasluua Kaitseliit. Kaitseliidu taastajaliige, taastatud Viru maleva esimene pealik kapten Ants Silm meenutab tähtpäeva puhul ajalugu.

Kaitseliidu konverentsil võeti lisaks taasloomise otsusele vastu otsus peatada Eesti Kaitseliidu 1931. aasta põhikiri ja võtta vastu ajutine põhikiri, moodustada Eesti Kaitseliidu keskkogu valimisteni ajutine juhtimiskeskus ja tagada Eesti Kongressi saadikute valimiste kaitse.

Selle otsusega sai Kaitseliidust esimene Eesti vabariigi aegne taastatud institutsioon.

Tegutseti põhikirjata, kuid ausa tahte  põhimõttega isamaa heaks.

Vabadussõjas astusid esimestena enamlastele vastu kaitseliitlased. Peale Tartu rahu sõlmimist kaotas organisatsioon vajalikkuse ja tegutses rohkem kütiseltsidena. 12. augustil 1920. aastal Kaitseliidu tegevus lõpetati.

Paar nädalat pärast bolševike mässukatset 1924. aasta 1. detsembril kehtestas kindralleitnant Johan Laidoner Kaitseliidule 17. detsembril ajutise põhikirja, millega kutsuti liit taas ellu.

2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, millega määrati kogu Kaitseliidu juhtimine ja tegevus. Siia kõrvale tekkisid ka naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred.

17. juunil 1940 marssis punavägi Eestisse. Samal päeval saadeti malevatesse käsk Kaitseliidu relvad kokku korjata ja sõjaväe ladudesse ära anda. Algas Kaitseliidu likvideerimine.

27. juunil 1940 andis vabariigi president välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse. Kaitseliidu varad (Kaitseliit oli enne 1940. aastat Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku järel teine maa- ja kinnisvara omanik Eestis) läksid Eestimaa Kommunistlikule Parteile.

Kaitseliidu kardetavust näitas seegi, et Nõukogu Liidu repressiivorganid likvideerisid esimestena Kaitseliidu ohvitserid.

Kolmanda alguse sai Kaitseliit 17. veebruaril 1990. aastal Järvakandis, kus organisatsioon taasloodi.

Juba varem oli tekkinud omaalgatuslikus korras üle Eesti Kaitseliidu üksusi või klubisid, mis olid sama eesmärgiga. Otepääl oli Kaitseliit olemas juba 1989. aastal. Rakveres moodustati see 16. jaanuaril 1990. aastal.

Rahvarinde aeg oli läbi ja rahva mälus oli kustumatuna Kaitseliit kui Nõukogude Liidu suurim hirm.

Üht- või teistpidi olid algatajad seotud kas muinsuskaitse seltsi või kodanike komiteedega. "Siin tuleb au anda Kalle Ellerile, mehele, kes otsustas liita üksused ja taastada Eesti Kaitseliit," kõneles kapten Ants Silm ja lisas, et tema oli sel ajal ainuke, kes tegelikult teadis, mida loota ja kuidas edasi minna.

Kaitseliidu taastajaliige Ants Silm (vasakul) ja kaitseliitlane Jaan Viktor koos maaliga Tapa vabastamisest. Foto: Marianne Loorents

Nii saabusidki Kaitseliidu üksuste esindajad 17. veebruaril 1990. aastal Järvakandi kultuurimajja ja panid aluse taastatud Eesti Kaitseliidule. 17. veebruaril 1990. aastal kirjutasid 125 inimest kella 12.07-ks alla dokumendile, millega taastati Eesti Kaitseliit kui üleriigiline organisatsioon. Kohalolijaid oli rohkem, kuid allkirja mitteandmise põhjused on nende teada. "Olime ju okupatsiooni tingimustes ja KGB vaateväljas," selgitas kapten Ants Silm.

Kokkutulnutel oli tema sõnul palju küsimusi, osa jäigi vastuseta. "Kõigile oli aga selge, et koondununa ühtsesse üleeestilisse organisatsiooni, oleme arvestatav jõud ja hoiatus Nõukogude Liidule. Kaitseliidu taasloomine oli kapten Ants Silma hinnangul kaudses mõttes Kalevipoja ärkamine.

17. märtsil 1990. aastal moodustati Ida-Viru lipkond ja 2. aprillil 1990. aastal Lääne-Viru lipkond. Kokku moodustasid nad Viru maleva.

Kuna ajad olid Nõukogude Liidu jaoks keerulised, siis KGB kapten Ants Silma sõnul Kaitseliidu vastu erilist huvi ei tundnud.

"Arvan, et paljuski oli selles osa kartusel sõjaeelse Kaitseliidu ees," selgitas kapten Ants Silm.

Küll aga oli Kaitseliit pinnuks silmas iseseisvunud Eesti vabariigi valitsusele, kes püüdis rõhku panna Kodukaitsele. Läks kaks aastat, enne kui 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit kaitsejõudude koosseisu. Selle ajaga loodi struktuur, mis töötab tänaseni. "Siin tuli tõeks Johan Pitka öeldu – Eestit kaitsevad mehed, mitte relvad. Kui mehi on, küll relvad leiame," tõi kapten esile.

Nüüdisaegne Kaitseliit on tema sõnul hästi varustatud ja hea väljaõppega, valmis igaks kriisiolukorraks.

Praeguses majanduslikus olukorras on kaitseliitlasel, vaatamata kõigele, esikohal isamaa kaitse.

Peale töönädalat on kaitseliitlane vabal nädalavahetusel väljaõppel. "Seda peaks rohkem hindama," tõi kapten Ants Silm esile.