Rutjal avastatud leidude hulgas oli kümneid mõõgaosi, oda- ja nooleotsi, kirveid, hobuseraudu, neete, luukilde.Foto: Muinsuskaitseamet
Muinsuskaitseamet tegi kokkuvõtte möödunud aasta põnevaimatest maapõueleidudest. Näiteks Saaremaalt jõudis arheoloogideni imeheas säilivuses pea 3000 aastat vana mõõk, Hiiumaalt leiti esimesed jäljed viikingiajast ning Lääne-Virumaalt avastati palju küsimusi tekitav leid.
2023. aasta sügisel andis otsinguloa omanik teada Lääne-Virumaal Rutja külas metsast leitud mõõgakatketest ja odaotstest. Jätkuotsingute käigus tuvastas ta mõnesajaruutmeetrisel alal veel esemeid. Avastatud leidude hulgas oli kümneid mõõgaosi, oda- ja nooleotsi, kirveid, hobuseraudu, neete, luukilde.
Rikkaliku leiumaterjaliga liivane, kohati ka liigniiske pinnas meenutas selliseid arheoloogilisi leiukomplekse nagu Kohtla ohverdamiskoht ning Alulinna ja Rikassaare relvade ja tööriistade peitvara. Et säilitada leide algses asukohas ja kaitsta teaduslikult väärtuslikku kihti inimtegevuse eest, võeti ala arheoloogilise leiukohana 2023. aasta lõpus kaitse alla.
2024. aasta suvel tegid arheoloogid leiualal uuringuid, avades nelja leiukogumi asukohad. Välja kaevati mõõku, odaotsi, nooleotsi. Üks erilisemaid leide oli rauast anum (võimalik kilbikupal), mille seest leiti kilpkonnsõlg. "Küsimusele, miks need esemed maha maeti ja kes need sinna jättis, pole veel vastust. On see ohverdamiskoht või peitvara? Loodetavasti leidude konserveerimise ning ekspertiisi järel oleme targemad," seisis muinsuskaitseameti kokkuvõttes.
Lisaks märgiti ära pronksesemete peitvara, mis samuti Virumaalt leiti. Põllult avastati metallidetektoriga põnev leiukogum, mis koosnes omavahel põimunud käevõrudest, spiraalsõrmustest ja sõlekatketest. Leidja teavitas ametit, ning kuna oli kahtlus, et lisaks nendele asjadele, mis juba labidaga august välja oli tõstetud, on maapõues veel esemeid, otsustati teha leiukohas uuringud.
Arheoloogilistel kaevamistel selgus, et künnikihi all olid algesse asukohta jäänud veel paar käevõru, spiraalsõrmus ning tuleraua jäänused. Kõik esemed on dateeritavad hilisrauaaega, 12.–13. sajandisse. Peitleius enamuses olevad kolmest traadist keeratud käevõrud on Eestis üks kõige tüüpilisem muistne käevõru tüüp. Virumaa on selle tüübi põhiline levikuala. Leid täiendab teadmist tollasest asustusest ning veel kord tõestab, et inimene on selles piirkonnas tegutsenud ja elanud juba aastasadu.
Omavahel põimunud käevõrud, spiraalsõrmused ja sõlekatked leiti ühelt Virumaa põllult.Foto: Muinsuskaitseamet