:format(webp)/nginx/o/2025/02/17/16663386t1h7e32.jpg)
Virumaa Teataja palus Rakvere linnapeal Triin Varekul vastata järgmistele küsimustele: mida saab Rakvere linn narkoprobleemi lahendamiseks ette võtta, mida on ette võetud, kas linnavalitsus peab võimalikuks kaardistada tarvitajate seltskonda, mil moel aitavad ennetusele kaasa kõikvõimalikud konverentsid-nõupidamised?
Sõltuvusprobleemid on ühiskonnas kasvav murekoht. Oleme linnavalitsuse ja koostööpartneritega püüdnud leida võimalusi, kuidas uimastitarvitajateni jõuda ja suunata neid abi leidma. Ilma aru pidamata ja infot vahetamata – ehk koosolekuid korraldamata – asju koordineerida ega infot vahetada ei saa.
Kokaiini puhul räägime täiskasvanud tarbijast, kelleni on raske jõuda. Oluline on seada siht tugivõimaluste kõrval ennetusele. Nii ennetuses kui ka uimastitest loobumises on oluline kogukonna, lähedaste ja pere tugi. Kõik algab soovist ja otsusest sammhaaval koos tulemuslikke võimalusi leida.
Mul on hea meel, et Rakvere linn osutus valituks tervise arengu instituudi pilootprojekti "Hooliva kogukonna ennetusmudeli piloteerimine Eestis perioodil 2025–2027", kuhu on Eestist kaasatud ainult kolm omavalitsust ning mis põhineb kogukonna juurprobleemide analüüsil ning teaduslikel meetoditel. Oleme andnud nõusoleku programmis osaleda.
Ühiskonnana ei saa me tolereerida illegaalsete uimastite vahendamist ega tarvitamist. Oluline on luua toetav ja hooliv keskkond, mis aitab teha paremaid valikuid, otsida tuge ja toimivaid lahendusi.
Ennetustegevustega tegeletakse haridusasutustes, tänapäeva noorte enda teadlikkus sõltuvusainetest on tegelikult päris suur, aga kahjuks ei hoomata tagajärgi. Ennetus on kompleksne tegevus, mis hõlmab nii sotsiaalsete kui suhtlusoskuste tugevdamist, noorte sihistatud suunamist, tegelemaks peale koolipäeva erinevate huvialadega, enese arendamist jms.
Võib tunduda kummaline, aga arendada oskust öelda ei on ka väga tähtis.
Samuti on vaimse tervise teenuste osutamine üks ennetusmeede. Linnana oleme seda oluliseks pidanud ja ka praegu volikogus menetluses olevas lisaeelarves pidanud vajalikuks nii sõltuvusprobleemide ennetustegevusteks kui vaimse tervise murede lahendamiseks lisaressurssi suunata. Eelmisel aastal osalesime vaimse tervise projektis, mille rahastus oli kokku üle 60 000 euro. Nõustamiste arv oli 877, nõustamisel käis selle projekti raames (lisaks KOV-i tavateenustele läbi psühholoogide jne) 293 inimest ja pakuti kaheksat erinevat teenust.
Linnavalitsuse eestvedamisel toimuvad Rakveres regulaarsed võrgustikukohtumised. Kõik tegevused aitavad kaasa ja oluline on tegevusi ühiselt kaardistada, et vältida nende dubleerimist.
Konverentsid ja seminarid tõstavad teadlikkust.
Kuidas seda päriselt ette kujutada – millise küsitlusele inimesed ausalt vastaksid ja kuidas me siis tarvitajad n-ö üles leiaks, kui kõik jäävad anonüümseks? Suur probleem ju see ongi, et paljud ilmselt kardavad ka oma probleemi tunnistades kuhugi abi saamiseks pöörduda, sest sellega võib kaasneda häbivääristamine.
Kui me teaksime tarvitajaid, oleks võimalik neid sihistatult aidata – aga kogu aitamine selles protsessis saab üldse aset leida ainult juhul, kui inimene seda ise soovib. Tahte vastaselt ei ole võimalik kedagi isegi alkoravile saata.
Seda probleemi tuleb käsitleda palju laiemalt. Riik jääb meil aina õhemaks. TAI-s on koondamised, PPA on alarahastatud, alamehitatud – kõik teevad endast oleneva nende võimalustega, mis on, aga mis on piiratud.
/nginx/o/2018/05/17/7849064t1h671e.jpg)