Saada vihje

Maakonna teenetemärgi saab tänavu rinda kuus väärikat läänevirulast

Copy
Vapimärgid ootavad omanikke.
Vapimärgid ootavad omanikke. Foto: Virol

Lääne-Virumaa kuldne vapimärk antakse isikule, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on maakonnale au ja tunnustust toonud.

Lääne-Virumaa hõbedane vapimärk antakse välismaalasele, kes ei ela Eestis ning kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne-Viru maakonna arengule.

Hõbedase vapimärgi pälvib tänavu Inga Lauvdal panuse eest maakonna sõprussuhete hoidmisel.

Inga Lauvdal on olnud Lääne-Virumaa sõprussuhete eestvedajaks Norras asuva Agderi maakonnaga alates 1995. aastast, mil sõprussuhted alguse said. Tema algatusel loodi Agderi kultuuristipendium, mille eesmärgiks on olnud kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda Lääne-Virumaal ja mille toel on end täiendada saanud paljud Lääne-Virumaa kultuuritegelased.

Kuldse vapimärgi saab rinda Kalju Saaber panuse eest maakonna kirjanduse arengusse. Kalju Saaber on eesti kirjanik, kelle südameasjaks on meie ajaloo keeruliste vastuolude kujutamine paljuski oma kodukandi Virumaa elu põhjal ning sageli just lapsepõlves kogetud sõjajärgse aja mälestustele tuginedes. Tema loomingus on tähtsal kohal olnud Eestist väljarännanute, eelkõige Kaukaasia piirkondadesse rännanute lood.

Kalju Saaber.
Kalju Saaber. Foto: Pärnu Postimees

"Mina olen juba natuke vanem kui teised, kes vapimärgi saavad. Mina võtan rahulikult, ei lähe silda, nagu öeldakse," ütles Kalju Saaber. "Eks on elatud, töö on tehtud ja Virumaa on minu loomingu kese. Ja selleks jääb," jätkas kirjanik ning kordas varem väljaöeldut: "Virumaa on minu hingepigi."

Kalju Saaberi sulest on ilmunud ligi 30 raamatut, millele lisanduvad publitsistika, ajaleheartiklid, kriitika, filmistsenaariumid ja näidendid.

2024. aastal tähistas Kalju Saaber oma 80 aasta juubelit. Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige.

Kuldse vapimärgi pälvib Inna Grünfeldt panuse eest maakonna ajakirjanduse arengusse. Inna Grünfeldt on Virumaa Teataja kultuuriajakirjanik.

Inna Grünfeldt.
Inna Grünfeldt. Foto: Ain Liiva

Inna Grünfeldti kultuurilood on majakaks maakonnalehe lugejatele ja tunnustuseks kultuuritegelastele. Autor sätib kultuuritegelaste ettevõtmised peensusteni lihvitud teksti, kus iga sõna on omal kohal.

"Vapimärk on suur ja puudutav tunnustus, mis ütleb, et veerand sajandit kultuuri sõnadesse püüdmist on maakonna inimestele korda läinud," lausus Inna Grünfeldt.

"Aina homsesse kiirustavas töörütmis pole enamasti mahti mõelda, mis on hästi, pigem sellele, mida tahtnuks teha paremini. Vapimärk on ilus ehmatus, mis peatas hetke, et tagasi ja iseendasse vaadata. Olen väga tänulik ja tegelikult üsna tummaks löödud," lisas kuldse sulega ajakirjanik.

Inna Grünfeldti tuntakse kui äärmiselt kohusetundlikku ja empaatilist, haritud ja sügava kunstihuviga ajakirjanikku, kes ühtaegu vaatleb maailma uudistavalt ja samas mõtestab nähtut kerge irooniaga.

Kuldse vapimärgi pälvib ka Lea Pilme panuse eest maakonna hariduse arengusse. Lea Pilme on tunnustatud haridusvaldkonna eestvedaja, kelle panus on märkimisväärne nii linna, maakonna kui ka riigi tasandil.

Lea Pilme on töötanud lastega 1987. aastast alates. 17 aastat on ta ametis olnud Rakvere põhikooli direktorina ning muutnud kooli nüüdisaegseks ja kaasavaks õppeasutuseks. "Olen uhke selle üle, et vapile on tõstetud haridusvaldkond," sõnas koolijuht. Terve elu lastega töötanud Lea Pilme nentis, et vahel on mõni laps küsinud, millal ta ära väsib või närvi läheb. "Ära loodagi," on olnud kogenud koolijuhi vankumatu vastus.

Lea Pilme.
Lea Pilme.  Foto: Pärnu Postimees

Lea Pilme pühendumus ja professionaalne lähenemine haridusele näitavad, et ta on oma valdkonnas silmapaistev liider, kelle tegevus mõjutab positiivselt mitte ainult kooli, vaid ka laiemat kogukonda.

Margo Klaasmägi saab kuldse vapimärgi panuse eest maakonna põllumajanduse arengusse. Margo Klaasmägi on Lääne-Virumaa silmapaistev põllumajandusjuht, kes juhib üle 4200 hektari haritava maaga ja tuhandepealise veisekarjaga ettevõtteid. Margo Klaasmägi toimetas parajasti kontoris, kui helistas VIROL-i tegevjuht Einar Vallbaum ning andis teada, et põllumeest ootab autasu. Vastne kuldse vapimärgi omanik arvas, et see on seotud aasta põllumehe tiitliga, kuid selgus, et põhjuseid on rohkem: silmas oli peetud ka noortespordi toetamist ja jahinduse edendamist. "Natukene siit ja natukene sealt," märkis Margo Klaasmägi. Vastuvõtule pidi ta koos abikaasaga niikuinii minema. "Nüüd on natukene rohkem põhjust ennast mukkida. Eile käisin juuksuris ära," sõnas põllumees teisipäeval heatujuliselt ning lisas, et tunnustus oli meeldiv üllatus.

Margo Klaasmägi.
Margo Klaasmägi. Foto: Ain Liiva

2024. aastal pälvis ta aasta põllumehe tiitli tunnustusena tema panuse eest põllumajandusse.

Margo Klaasmägi on aktiivne kogukonna eestvedaja. Ta on Vinni valla volikogu liige ja on olnud 9 aastat Laekvere valla volikogu esimees.

Olev Rohumäe saab kuldse vapimärgi panuse eest maakonna ettevõtluse arengusse. Olev Rohumäe on kauaaegne ettevõtja, kelle hingeasjaks on panustada ka kohalikku kultuuri ja kogukonnaellu.

Esiplaanil Olev Rohumäe.
Esiplaanil Olev Rohumäe. Foto: Pärnu Postimees

"Pole ise nagu selleks suurt midagi teinud," avaldas Olev Rohumäe vapimärgi üle tagasihoidlikult imestust. "Inimene teeb oma igapäevast tööd, ei mõtle selle peale, et teen midagi suurt," jätkas ta. Enda sõnul on ta olnud eluaeg selline mees, et kui antakse töö kätte, hakkab tegema. "Olen olnud paljude asjade juures ja kaasa aidanud, ma ei ole olnud väga suur eestvedaja," sõnas ettevõtja.

Aastal 1977. asus Olev Rohumäe tööle noore lihatehnoloog-insenerina Rakvere lihakombinaadis. Seal tõusis ta meistrist kombinaadi direktoriks, kus tegutses ametis kuni 1992. aastani. 2006. aastal lõi Olev Rohumäe oma ettevõtte Virumaa Invest OÜ, kus tegutseb juhataja ja maaklerina tänini.

Olev Rohumäe olnud 12 aastat EELK Rakvere Kolmainu koguduse juhatuse liige, viimased kaheksa aastat juhatuse esimees.

Teenetemärgid antakse üle 23. veebruaril Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu Eesti 107. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.


Tagasi üles