Eesti holsteini tõugu lehmade keskmine piimatoodang oli 11 940 kilogrammi, eesti punast tõugu lehmadel 9856 kilogrammi ja eesti maatõugu lehmadel 4929 kilogrammi. Maakondade arvestuses olid parimad Põlva- ja Järvamaa. Lehma kohta saadi Põlvamaal 12 556 kilogrammi ja Järvamaal 12 315 kilogrammi piima. Lääne-Virumaa vissid andsid lehma kohta 12 053 kilogrammi.
Lehmade tervist ja piima kvaliteeti näitav somaatiliste rakkude arv toodetud piimas oli madalaim 3–10 aastalehmaga karjadest Raja Agro OÜ-l Lääne-Virumaal, 11–100 aastalehmaga karjadest Atto talus Harjumaal ning üle 100 aastalehmaga karjadest osaühingul Kaiu LT Raplamaal.
Piimaveiste jõudluskontrollis oli tänavu 1. jaanuari seisuga 337 karja ja 80 419 lehma, mis moodustab 97 protsenti Eesti lehmadest. Lääne-Virumaal on jõudluskontrollis lehmi 10 792.
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 406 karja 29 696 veisega, sealhulgas 13 030 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv vähenenud 3038 veise võrra ning karjade arv 23 võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal, kokku 4303, järgnevad Saaremaa 4230 ja Lääne-Virumaa 3233 loomaga.
Sigade jõudluskontrollis oli 1. jaanuari seisuga 23 karja ja 9724 siga. Kõige rohkem on jõudluskontrollis sigu Lääne-Virumaal, 3062, järgnevad Saaremaa 1886 ja Harjumaa 1333 seaga. Suurimad karjad sigade jõudluskontrollis on OÜ-l Hinnu Seafarm Harjumaal 667 emisega, OÜ-l Viru Peekon Lääne-Virumaal 533 emisega ning OÜ-l Vinimex Lääne-Virumaal 526 emisega.
EPJ andmetel sündis emise pesakonnas keskmiselt 14 elusat põrsast ehk 0,3 põrsast enam kui 2023. aastal. Suurima viljakusega emised olid OÜ-s Hinnu Seafarm, kus pesakonnas sündis keskmiselt 15,8 elusat põrsast, ning OÜ-s Viru Peekon ja OÜ-s Linnamäe Peekon – vastavalt 15,7 ja 15,5 põrsast.