/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2025/02/19/16666931t1h2b03.jpg)
Virumaa kirjandusauhinna žürii otsusega kuulub tänavune kirjandusauhind Piret Rauale romaani "Keedetud hirvede aeg" eest.
Virumaa kirjandusauhind kuulub «Keedetud hirvede ajale»
Virumaa kirjandusauhinna žürii otsusega kuulub tänavune auhind Piret Rauale romaani «Keedetud hirvede aeg» eest.
Auhindajad tõdesid, et tegu pole end kõige kergemini kätte andva raamatuga, ent kui ennast sinna sisse lugeda, avaneb kunstiteos, mis tundlikult peegeldab nii kunstnikuks kujunemist, loojate ängi kui ka kohanemisvõime laia paletti, samuti inimeste kahe- või mitmepalgelisust nii ühel ajastul kui ka laiemalt.
Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg ütles, et Piret Raud kirjutab nii ilusas eesti keeles, et ta jõudis romaani «Keedetud hirvede aeg» lugeda vaid mõne lehekülje, kui mõtles, kuidas saaks lugemist pikemale ajale venitada, et kirjaniku võrratut keelekasutust nautida.
«Piret Raua teostes on maagilise realismi võti sees, see ei pruugi sobida igaühele, aga mulle väga sobib. Kas ma lõpuks mõistan seda raamatut, selle tuuma päris samuti, nagu kirjanik mõtles, pole ma päris kindel, aga kui tundlikult on ta ajastut konkreetselt märkimata suutnud välja tuua selle hirmu, need tunded ...» arutles ta. «See pole põnevuslugu, kus tahad jõuda lõpuni, et saada teada, mis saab, vaid naudid tervet raamatut. Väga võluv raamat. Piret Raud on läbi mõelnud nii teksti kui ka kujunduse. Ta on tõeline kunstnik.»
Eesti kaevandusmuuseumi tegevjuht Etti Kagarov tunnistas, et raamatut oli raske lugeda. «See on väga hästi kirjutatud, väga kunstiliselt, aga et seda pärast tööd lugeda, nõudis pingutust,» tõdes ta.
Virumaa kirjandusauhinna žürii esimehe Erich Petrovitsi sõnul on «Keedetud hirvede aeg» suurepärane kirjandusteos, aga mitte laia lugejaskonna raamat. «Mul läks selle raamatu lugemiseks palju aega. Hästi ma kõike ei mõistnud, ehkki kunstniku teema ja aeg olid olemas,» sedastas ta.
Lääne-Virumaa keskraamatukogu teenindusjuht Leigi Kütt-Gistvall ütles, et selle raamatu nautimiseks peab olema eesti ajalooga kursis. «Muidu ei loe sümboleid välja,» lausus ta. «Mõni teine rahvus ei saaks sellest raamatust kindlasti niimoodi aru nagu meie,» arvas Leigi Kütt-Gistvall.
Sillamäe raamatukogu juhataja Elviira Sidorova ütles, et ehkki eesti keel pole ta emakeel, nautis ta «Keedetud hirvede aega» väga. «See ei olnud raske,» kinnitas ta. «See ei ole ainult eesti lugu, see on Nõukogude okupatsiooni aja lugu. See maja on nagu prototüüp. Ühed inimesed kohanduvad sellega, teevad topiseid või maalivad poliitkorrektseid pilte, aga teised, kelle süda ei võta seda vastu, lähevad depressiooni nagu isa seal raamatus ja nendel on väga raske. Kui nad läksid maale, algas justkui teine elu. Linn justkui pressib inimesi,» arutles Elviira Sidorova.
Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa lausus, et romaanis vahelduvad huvitavalt vaatenurgad. «On minapildid ja siis selline tinglik jumala vaatenurk, kus ta teab ka seda, mida «mina» ei tea. Kui seda ei jälgi, võid segadusse sattuda. Väga hästi kirjutatud teos,» nimetas ta.
«Suur aitäh! Te ei kujuta ette, kui hea meel mul on!» ütles Piret Raud, kui Erich Petrovits andis kirjanikule teada Virumaa kirjandusauhinnaga tunnustamisest. «Mul on tõesti väga hea meel ... Ma nägin ikka vaeva ka seda raamatut tehes. Mulle tõesti läheb korda, et keegi hindab seda!»
Piret Raud rääkis, et kui märkas oma nime Virumaa kirjandusauhinna nominentide hulgas, ei hakanud ta liiga palju lootma. «Natuke mõtlesin, et küll oleks tore see auhind saada,» tunnistas kirjanik.
Virumaa kirjandusauhind asutati 1989. aastal ja see antakse eelmisel aastal ilmunud eesti ajalugu käsitlevale kirjandusteosele. Auhinda annavad ühiselt välja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Auhinna eesmärk on tunnustada eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust.
Virumaa kirjandusauhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega «Wikmani poisid». Mullu pälvis auhinna Rein Raud romaaniga «Katkurong».