Regionaalses kriisikomisjonis arutati asutuste kriisivalmiduse üle

Kriisiolukordades on tähtis roll kerksuskeskustel, kust energia ja side puudumisel saab infot ja esmaseid abivahendeid. Fotol Kadrina kerksuskeskus. Foto: Ain Liiva

Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsuste ja riigiasutuste esindajatele tutvustati kolmapäeval regionaalse kriisikomisjoni kogunemisel olukorda riigis ja võimalusi asutuste kriisivalmiduse parandamiseks, edastas Ida päästekeskuse kommunikatsiooniosakond.

Päästeamet tutvustas omavalitsustele, missuguseid toetusi saavad omavalitsused ja kogukonnad kriisivalmiduse suurendamiseks taotleda. Politsei- ja piirivalveamet andis ülevaate rändeolukorrast Eestis ja lähiriikides ning riigikantselei rääkis ohuhinnangutest. 

"On oluline, et regionaalse kriisikomisjoni liikmed oleksid kursis hetkeolukorraga regioonis, mille põhjal nad saavad teha oma tööd ja arendusi puudutavaid otsuseid. Omavahel kogemuste jagamine võimaldab näha samasugustele probleemidele erinevaid lahendusi ja aitab vältida juba teiste tehtud vigu," selgitas kriisikomisjoni esimees, Ida päästekeskuse juht Janar Kärner. 

Rakvere vallavanem Maido Nõlvak tõi esile uusi arendusvajadusi. "Elektrikatkestuseks valmistumisel nägime, et üks suuremaid probleeme on see, et kortermajade soojussõlmed ei ole generaatoritega varustatud. See tähendab, et kui isegi katlamaja suudab generaatortoitel olles sooja välja anda, siis kortermajad seda oma küttesüsteemi edasi anda ei suuda," rääkis Nõlvak ühest lahendamist vajavast murest. 

Regionaalsete kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi. Eestis on neli regionaalset kriisikomisjoni, mida juhivad vastava regiooni päästekeskuse juhid. Tavaolukorras kogunevad regionaalsed kriisikomisjonid neljal korral aastas.