Lääne-Virumaa on kuritegude arvult maakondadest esirinnas

Eestis registreeriti mullu 5412 kehalise väärkohtlemise juhtumit. Foto: Remo Tõnismäe

Justiits- ja digiministeeriumi kuritegevuse ülevaate järgi registreeriti möödunud aastal Eestis 28 345 kuritegu, mida on 3 protsenti enam kui aasta varem. 10 000 elaniku kohta registreeriti mullu keskmiselt 206 kuritegu.

Kõige rohkem kuritegusid 10 000 elaniku kohta registreeriti Ida-Virumaal (326 kuritegu), järgnesid Lääne-Virumaa (277 kuritegu) ja Tartumaa (248 kuritegu). Levinuimad varavastased kuriteod on vargused, järgnevad kelmused, arvutikelmused ja omastamised. Möödunud aastal registreeriti Eestis 14 841 varavastast kuritegu (osakaal kasvas 7%). Neist 3659 olid kelmused ja arvutikelmused.

​Isikuvastaste kuritegude arv 2024. aastal varasemaga võrreldes ei muutunud, moodustades umbes 20 protsenti kõikidest kuritegudest. Registreeriti 6701 isikuvastast kuritegu, millest 5412 olid kehalise väärkohtlemise juhtumid. Tapmisi ja mõrvu (k.a katsed) registreeriti mullu 33, mida oli kümne võrra rohkem kui aasta varem.

​Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul pannakse sarnaselt muu maailmaga ka Eestis üha enam toime küberkelmuseid. "Riigi poolt oleme võtnud küberkuritegevuse vastu seismise tähtsaks teemaks, kuna küberkurjamid röövivad üha rohkem meie inimeste vara ja väärikust. Kahjuks on tegu rahvusvahelise kuritegevusega ja kiiret ning lihtsat edu lubada ei saa," rääkis minister.

Liikluskuritegude arv kasvas eelmisel aastal 5 protsenti. Registreeriti 2714 liikluskuritegu. Nendest üle 80 protsendi moodustasid mootorsõiduki joobes juhtimised.

​Viimane ohvriuuring näitab, et oma kodukandis pimedas liikudes tunneb end turvaliselt 71 protsenti inimestest. Küsitluste andmetel on inimeste turvatunne nõrgem linnades ja tugevam maal. Piirkondadest oli turvatunne keskmisest väiksem Ida-Virumaal, kus on ka suhteliselt suur linnarahvastiku osakaal.