35 aastat tagasi valmis Rakvere teatrimaja
1921. aastast peale tegutses Rakveres tubli ja elujõuline näiteseltskond – Rakvere Näitlejate Ring. Oma ruume ringil polnud. Nii proovideks kui ka etendusteks üüriti käsitööliste poollagunenud seltsimaja, millel oli väike ja külm näitelava. Ringi aktiivse liikme Heinrich Meistri mälestustest loeme: «Kujutlegem ligikaudu 7–8 ruutmeetri põrandapinnaga, tuult ja tuisku läbilaskvate täidisseintega ruumi, mis oli varustatud väikese ümmarguse raudahjuga ja mida mürgitasid samas asuva käimla haisud. Mõneastmeline trepilogu viis tegelastoast alaliselt külmale lavale ... Lavale julgeti minna alles siis, kui tegelaste toas raudahi juba hõõgus ja oli alla neelatud tubli kogus kuumusest hõõguvat teevett.» Näitlejate ringi väikesearvuline tegelaskond ei olnud suuteline uut, korralikku hoonet ehitama. Rakveres aga tegutses suur ja majanduslikult kindlustatum Rahvamaja ja Hariduse Selts, mille eesotsas seisis kirjanik Jakob Liiv. 1927. aastal võttiski see selts plaani ajakohase teatrimaja ehitamise. Kuulutati välja hoone projektide võistlus. Pöörduti teiste seltside ja ühingute poole üleskutsega jõudumööda ehitust toetada. Otsekohe lõi ettevalmistustele kaasa Rakvere Näitlejate Ring. Algas summade kogumine. See oli suur ja raske töö. Korjanduslehtedega käidi perest peresse annetusi kogumas. Esimese annetuse – 10 krooni – tegi Rakvere vanim juuksur, tuntud seltsitegelane Adolf Jartov. 1928. aastal korraldati teatrimaja ehitamise heaks esimene rahaline loterii. Müügile lasti 30 000 ühekroonist piletit.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2025/02/21/16672197t1h7542.jpg)