Einar Vallbaum: "Eesti vabariigi sünnipäev on aeg, mil mõelda, kuidas oleme siia jõudnud"

Einar Vallbaum. Foto: Ain Liiva

Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhataja Einar Vallbaumi kõne VIROL-i pidulikul vastuvõtul

Austatud virulased, head külalised, armsad kaasmaalased!

Minu read on eesti keeli,

teistel muu las köita meeli.

Eesti keel on kõikjal hinnas,

kõlab rannas, maal ja linnas.

Eesti keeles talupojad

räägivad ja kõrged kojad,

daamid sellest peavad lugu,

õpetlased, aadlisugu.

Saksamaaltki tulnud seda

ihaldavad kõneleda.

Räägib seda noor ja vana,

kostab ikka väärikana.

Need sõnad kuuluvad Virumaa mehele, Kadrina pastorile Reiner Brockmannile aastast 1640. Eesti raamatu aasta on küll esimese eestikeelse raamatu austuseks, kuid esimene eestikeelne ilukirjandusteos pärineb teadaolevalt justnimelt Virumaal elanud mehe – Brockmanni sulest. Vaatamata sellele, et Brockmann ei olnud rahvuselt eestlane, oskas ta hinnata meie keelt ja kultuuri – ühe väikese rahva keele iseseisvust ja võlu. Nende lihtsate sõnade taga on terve maailm: meie maa ja rahva olemus, meie keeleilu ja rahvuslik uhkus.

Eesti kirjandus on palju enamat kui sõnad paberil. See on meie hinge peegel. Eesti kirjandus räägib meie lugusid, meie ajalugu, kõneleb meie muredest ja rõõmudest. See on meie kodu, meie maa, meie soovid, unelmad ja igatsused. Kirjanduses kohtuvad minevik ja olevik, pärand ja progress.

Lugedes meie kirjanike teoseid, saame aru, et igaüks meist on osa sajanditepikkusest traditsioonist. Lood, mis on räägitud ja kirjutatud, loovad meie identiteedi – kes me oleme, millistest oludest oleme tulnud ja milline on meie loomus. Kust me tuleme, määrab ka selle, kuhu me liigume ja milline on meie tulevik.

Eesti vabariigi sünnipäev on aeg, mil mõelda, kuidas oleme siia jõudnud. Kuid me vaatame ka ette – justnagu meie kirjanikud, kes oma teostes pidevalt liikusid minevikust tulevikku, otsides vastuseid, kuidas elada, kuidas olla vaba, seda nii oma maal kui hinges. Meie kirjandus on kui kompass, mis aitab meil hoida kursi õigena, kui aeg muutub. Ja et kõik on muutumises, on fakt. Kohanemine, teadmised ja kogemused ning muutustega toimetulek määravad edasise.

Kuid me ei ole pelgalt oma ajaloo pärand – oleme elujaatavad ja uuendustele avatud, kel on tugev soov kujundada oma tulevikku. Seetõttu oleme viimastel aastatel panustanud oma maakonna uude sümboolikasse, sest ka pildikeel kõneleb ja me tahame maailmale rääkida oma lugu. Viru maakond on mitmekesine ja värvirikas, nagu on mitmekesised ja värvirikkad meie elanikud. Meie maastik ühendab endas mere ja metsa, põldude ja põlvkondade jätkusuutlikkuse, rahumeelsuse ja töökuse. Uus visuaal esindab meie maakonna arengut ja räägib lugusid meie ajaloost ja meie ajastu muutustest. Uue logo geomeetriline ja värviline kujundus kannab endas meie maakonna identiteedi kõiki kihte: loodust, ajalugu, tööstust, aga ka meie usku edasiminekusse ja uuendamisse. Uue brändingu kaudu anname maailmale teada, et Virumaa on ajakohane, kaasaegne ja dünaamiline piirkond, kus ühinevad traditsioon ja innovatsioon. See tähendab, et me ei karda teha koostööd, olla avatud ja ennekõike uhked oma juurte üle. Ükskõik kas oleme maapiirkondades, väikestes külades või linnades, see on meie kõigi identiteedi osa, mis ütleb maailmale, et Virumaa on koht, kus tahame elada, kasvada ja olla ning me hoiame oma maad, loodust ja inimesi.

Täna, Eesti vabariigi aastapäeval, võtame hetke, et mõelda, kui palju oleme koos saavutanud ja kui palju meil veel ees seisab. Viru maakond on tugev ja valmis vastu võtma väljakutseid, mis meid ees ootavad, et viia meid edasi ka järgmisesse sajandisse.

Eesti sünnipäev on aeg, mil meenutame, et iga päev on valik, kuidas me oma maailma kujundame, kuidas me seisame oma väärtuste eest ja kuidas me kaitseme oma vabadust.

Soovin teile kõigile Eesti vabariigi sünnipäeva puhul õnne ja rahu ning kutsun üles lugema eesti kirjandust – et meie sõnad viiksid meid alati edasi, aidates leida oma tee ja rahu ning hoida oma maad.

Head Eesti vabariigi aastapäeva, Virumaa! Elagu Eesti!