Rakvere linnapea Triin Varek aastapäevakõnes: "Ükski rahvas ei ole võimsaks saanud kedagi vihates"

Rakvere linnapea Triin Varek Foto: Kalev Lilleorg

Rakvere linnapea Triin Vareki kõne Eesti Vabariigi 107. aastapäeva vastuvõtul Rakvere linnavalitsuses.

Armsad külalised,

Aitäh, et olete võtnud aja tähistada meiega tänast peoõhtut. Palju õnne Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva puhul.

Rakverel on alanud juubelihõnguline aasta: linna aukodanik, maestro Arvo Pärt saab tänavu 90, Rakvere Teater 85, Rakvere Muusikakool 80 ja Rakvere rahvamaja 105, ja suvel peab pidu ka Rakvere Põhikool, 115. Tänavu möödub ka 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest.

Palju õnne kõigile! Palju sündmusi ja rikastavat kultuurilugu meie kõigi rõõmuks. Pidagem siin meeles aga ka põlvkondade sidusust, seda, et ongi lugusid, mida googeldades ei leia ja AI jagada ei oska. Need tõestisündinud lood. Elu kaleidoskoop, kus vaatenurka muutes muutuvad ka vaated. Tähtsad on ikka inimesed, kes meie kõrval, kes toeks, kellega koos muutusi ja paremat homset luua.

Tahavaatepeeglis on 2024. aastal tehtud olulisi otsuseid ja tegusid, mis linnaelu rikastavad. Kastani puiestee sai korda. Ukuaru muusikamaja ehitus on graafikus ning edaspidi saab liikuda sinna mööda Ott Arderi tänavat. Jalgpalli sisehalli ehitus käib ning oleme siin linnana teinud suure sammu spordiala toetuseks kogu maakonna harrastajatele. Lisaks mitmed pilootprojektid läbi nn pehmete tegevuste sotsiaal- ja haridusvaldkonnas ning ukrainlaste toetamine meie kogukonnas. Maailmaklassi on Rakveres mitmeti: Kaspar Eevald vallutas maailma tipu ehk Mount Everesti ja Vallimäel viidi esimest korda Eestis läbi suurejooneline rannavolle MK-etapp. Muuseumirott tuli Rehbinderi majja…

Meil on tublidust kõikides valdkondades noortest eakateni, nii spordis kui kunstis kui ka ettevõtlusest esmaklassilise õendusõppeni Rakvere haiglas. Virupärased tunnustused tulid omavalitsusliidust ehk VIROList ka linlastele ning ühise õnnitluse soovin anda siin ka meie tänasele Kroonimärgi saajale. Aitäh, et olete eeskujuks. Aitäh, et olete nii palju andnud. Palju õnne!

Rakverest teete Rakvere kõik teie. Ja mitte ainult saalis olijad, aga iga linlane, kes on selle paiga just oma armsaks kodukohaks valinud. Tänan teid kõiki panuse eest linna arengusse!

Suur mure on ka. Mullu oktoobris läbi viidud reoveeuuringu tulemused näitavad, et meie piirkonnas on levinud mitme uimasti igapäevane tarvitamine. Sõltuvusprobleemid on ühiskonnas kasvav murekoht. Oleme linnavalitsuse ja koostööpartneritega püüdnud leida võimalusi, kuidas uimastitarvitajateni jõuda ja suunata neid abi leidma. Oluline on seada siht tugivõimaluste kõrval ennetusele. Aga mis on lahendus olukorras, kus riik ei tunnista probleemi, mis on levinud kogu Euroopas.

Kasvavad vaimse tervise probleemid on kindlasti üks eelneva mure osa. See on märguanne, et täiskasvanu eeskuju fookus peab muutuma. Missugused eeskujud me oleme oma noortele? Ühiskonnas, kus oleme suuresti orienteeritud edule, välistele eesmärkidele, saavutustele, mitteeksimisele, - räägime noortele, et tegelikult on oluline hoopis see, kuidas me ennast oma teekonnal tunneme, milliseid tundeid tekitame kaasteelistes, missugust sisemist rahu ja õnne ise kogeme, mitte see, mida teeme ja saavutame – ja me ei ole usutavad. Nokkimist ja näpuga näitamist on ühiskonnas liiga palju. See ei võrdu konstruktiivse kriitikaga. On aeg lahti lasta, mitte nõudlikkusest ja eesmärkide seadmisest, vaid perfektsionismist, sest inimlikkuse mõõdupuu on muu… Ei eksi ainult see, kes midagi ei tee.

Ühe armsa inimese juubelil öeldi hiljuti, et „hingel tuleb lasta vahel tõmmata nagu pärnaõieteel“. Kasutame palun võimalusi, võimeid ja võimekust elu edendamiseks, mitte konfliktide loomiseks või õhutamiseks. Püüame leida ühisosa. Ja püüdleme rohkem rahvusliku üksmeele poole. Kaitsetahe – see on meis kõigis olemas ja tähendab seda, et olles need, kes me oleme, seal kus, me oleme, teeme sellega, mis me oskame ja mis meil on, parima.

Vabadusel on olnud valus hind. Kolm aastat on ukrainlased võidelnud tegelikult meie kõigi vabaduse eest. Valu küüditamisest ja nõukogudeaegsest okupatsioonist agressorriigi poolt elab iga eestlase rakumälus ilmselt igavesti ja on hetki, kui ta torkab valusamalt. Unustada ei saagi. Ei tohi. Sest need ajad ei tohi ka kunagi korduda.

Meil on privileeg elada rahus. Üksteist, oma kodu ja kodumaad, vabadust ning rahu peame aga hoidma kõik koos.

Rakvere linn on praeguse õppeaasta koolirahu tiitlikandja. Ka koolirahu ei ole pelgalt sõna või sümbol, vaid kokkulepe ja lubadus, mille andsime üksteisele – et meie koolid oleksid kohad, kus iga õpilane, õpetaja ja töötaja tunneb end turvaliselt, toetatuna ja väärtustatuna. Ja nii tuleb igal ühel meist rahusõnumit kanda. Et ka kodu oleks turvaline paik, kus oleme hoitud ja armastatud.

Nagu kõigis minu aastapäeva kõnedes, soovin südamest, et me hooliksime, hoiaksime, märkaksime ja sekkuksime seal, kus vaja, rohkem. Ükski rahvas ei ole võimsaks saanud kedagi vihates.  Inimlikkus, soov sildu ehitada, mitte põletada, käesirutus – sõbrakäe, abistava käe, toetava sõna ütlemine ja kohalolu – selles kõiges on suursugusus ja jõud. Nii et… olgem ise suuremad kui väiklane ja väiksus, silmakirjalikkus ja salvamine või ärategemine ja kurjus. Ja läheme laulu- ja tantsupeo suvele vastu ikka rõõm südames.

Soovin lõpetada Arvo Pärdi sõnadega: „Rääkima ei pea. Aga armastama peab. Komponeerima ei pea, raamatut kirjutama ei pea. Aga armastama peab. Nii on ka pühakirjas öeldud. Jumal lõi inimese armastuse valemi järgi. 1+1=1.“

Ühtsust, üksteise hoidmist ja üksmeelt.

Tervist ja tublisid tegusid alanud aastasse, et saaksime olla uhked eneste ning Eesti üle!

Elagu Rakvere, elagu Eesti!