Arbaveres valmis Eesti sügavaim maasoojuspuurauk

Inseneribüroo Steigeri, Eesti Geoloogiateenistuse ja Quantitative Heati inimesed Arbaveres valminud soojuspuuraugu ees. Foto: Inseneribüroo Steiger

Kadrina vallas Arbavere uurimiskeskuses valmis jaanuari lõpus 712 meetri sügavune maasoojuspuurauk, et uurida maapõueenergia kasutuselevõtu võimalusi. Eesti geoloogiateenistuse tellimusel tegi põhitöö Inseneribüroo Steiger OÜ, kes kaasas partnerina Soome firma Quantitative Heat Oy.

Soojuspuuraugu peamine funktsioon on tuua maapõuest välja seal olev looduslik soojusenergia, mida läbi soojuspumpade toasoojaks kasutada. Maasoojuspuuraugud jagatakse üldistades kolme kategooriasse: madalad ehk 70–250 meetri sügavused, kesksügavad ehk 500–3000 meetri sügavused ning sügavad, mis algavad 3000 meetrist.

"Arbaverele sarnaste kesksügavate aluskorda ulatuvate ühistelgset soojusvahetit kasutavate aukude puhul on võimalik ka süsteem teistpidi tööle panna ja maapõue soojust tagasi süstida. Ehk siis aluskorra kivimassiiv on nagu üks suur soojusaku, mida puurauku pidi on võimalik soojusenergiaga laadida. Suvel, kui on palav, saab jahutusest tekkiva jääksoojuse maapõue süstida, ja talvel kütteperioodil selle sealt lisaks looduslikule soojusele jällegi kasutuseks välja võtta," selgitas Inseneribüroo Steiger projektigeoloog Hardi Aosaar.