Enamik sohvreid ületab lubatud kiirust

Kui politseinikud hakkaksid menetlema kõiki lubatud sõidukiiruse ületajaid, nagu seda teevad kiiruskaamerad, siis upuksid nad töösse. Foto: Toomas Herm

Lubatud sõidukiirust ületavate sõidukijuhtide tabamiseks korraldatud reid näitas, et üle poolte roolikeerajatest vajutab gaasipedaalile liiga julgesti.

Kui tavaliselt mõõdavad korravalvurid kiirust operatiivsõidukites või tänavatel-teedel mundrit kandes ehk teisisõnu kõigile nähtavalt, siis neljapäeva õhtupoolikule kavandatud reidile läks Lääne-Virumaal eravärvides politseiauto. See asjaolu andis ainest enne reidi vestelda Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse juhi Margo Kukega tulesid vilgutavatest autojuhtidest, kes nii kaasliiklejatele teel olevatest mundrikandjatest aegsasti märku annavad.

Ise ma seda kunagi ei tee, sest statistika järgi on lubatud sõidukiiruse ületajate hingele väga palju patte kogunenud. Neid hoiatades seaksin ohtu enda ja kaasliiklejad, sest politseinike käest pääsenud arutu kihutaja võib minut aega hiljem põhjustada raske avarii. Ja kannatanuteks võivad osutuda talle tuledega märku andnud sohvri tuttavad-lähedased. Kas ta siis ka veel kihutajaid politseinike eest hoiataks?

Margo Kuke sõnul ei keela liikluseeskiri kaassõitjatele tulesid vilgutamast.  See on isegi hea, kui nii tahetakse märku anda teel varitsevast ohust, kustunud esitulest või laperdavast rattast. Kui vilgutamine on mõeldud hoiatusena teel olevate mundrikandjate eest, rahustab see Kuke hinnangul liiklust.

Vestluses politseinikuga meenutasin varasemaid reide, kus sõidukite kiirused langesid viie minuti jooksul. Eks ikka tänu vilgutajatele.

Patrullteenistuse vanem nõustus väitega, et lubatud sõidukiiruse ületajad on vaja tabada ja mõjutada neid õiges suunas tegutsema. Kuke sõnul tahabki politsei senisest enam kasutada eravärvides operatiivsõidukeid.

Õhtupoolikul kella poole viie ajal sõitsime patrullimispaika Tallinna–Narva maantee Haljala–Viitna teelõigul. Aeg oli just parajasti selline, et Tallinnast lahkunud sohvrid, kes ummikute vältimiseks suurlinnamelu aegsasti selja taha jätsid, hakkasid jõudma Lääne-Virumaale.

Teel politseiautos kiirusemõõturit uurides sain kinnitust varem kogetule, et sõidukite spidomeetrid näitavad tegelikust kiirusest umbes viis kuni kaheksa ühikut rohkem.

Politseinikud selgitasid, et väikseid kiiruseületajaid ei olegi mõtet jahtida, sest seadusesilm lubab politsei kiirusemõõturi näidikust veel seitse pügalat võimaliku eksija kasuks maha võtta.

Rakvere–Haljala maanteel tuiskas vastu liinibuss. Politsei mõõteriist fikseeris kiiruseks 92 kilomeetrit tunnis, mis tähendab, et bussijuhi nina ees oleva spidomeetri järgi oli tal sada rauas.

Enamik sõidukijuhte sajaga kupatavadki. Seda tajudes sain aru politsei- ja piirivalveameti üleskutsest, et kui iga roolikeeraja vähendaks kiirust viie pügala võrra, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 30 protsenti.

Mida aeg edasi, seda suuremaks muutusid kiirused. Politseiauto kiirusemõõtjal vilksatasid üha sagedamini numbrid 100 ja 110. See tähendas, et oma spidomeetrit rahulolevalt silmitsev sohver pidas end kõvaks tegijaks, sest mõõteriista osuti limpsas numbreid 110 ja 120.

Et tabada juhti, kes ületab lubatud sõidukiirust üle 20 kilomeetri võrra tunnis, pidi politsei kiirusemõõturile ilmuma number 120 või natuke vähem. Seda aga tol õhtul minu silmad ei näinud.

Viitnalt tagasi sõites registreeris mõõtur Haljala uue teeristi ehitusel kitsal ajutisel teel sõites vastu tuleva sõiduauto kiiruseks 80 kilomeetrit tunnis. Et sel teelõigul on lubatud suurim kiirus 50 kilomeetrit tunnis, siis oligi kauaoodatud hetk saabunud.

Politseiauto pidurdas järsult, kuid ringikeeramiseks polnud võimalust, sest taga tuli autorivi ja vastu liikusid sõidukid samuti kolonnis. Politseinik selgitas, et ei ole mõtet riskida ja hakata rikkujat taga ajades autode vahel nõeluma.

Vaevalt oli ta oma selgituse lõpetanud, kui kiirusemõõturi ekraanile jälle maagiline 80 ilmus. Sedapuhku kargas mundrikandja autost välja ja jõudis veel viimasel hetkel vastassuunavööndis kihutajale peatumiseks märku anda.

Punane kaubik peatus. Kirjade järgi oli tegemist firmaga, kust saab kraanasid tellida. Peagi oli meie juures ehitustandri asjamees, kes viitas pingelisele liiklusele ja palus politseinikke koos “saagiga” natuke ohutumasse paika sõita.

Sõitsime kõrvalteele. Näost punetav keskealine mees vupsas politseiautosse oma tegudest aru andma. Seekord tal vedas – arutu kihutamine lõppes ohvriteta.

Politseikontroll juhte ei heiduta

Kuigi eelteade piirkiiruse kontrollist saadeti välja juba eelmise nädala alguses, jätkavad juhid kiirusepiirangute eiramist.

Virumaa teedel registreeriti eelmise nädala neljapäeval 76 rikkumist. Lääne-Virumaal registreeriti kolm juhti, kes ületasid lubatud kiirust kuni 40 km/h, ja ühel juhul ületati kiirust kuni 20 km/h.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Tarmo Tammiste sõnul on just kiiruseületamine selline riskikäitumine, mille tagajärg võib olla inimohvritega liiklusõnnetus.

“Statistika näitab, et 36% inimkannatanutega liiklusõnnetustest juhtub ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu,” selgitas Tammiste ja lisas kõneka fakti, et uuringute kohaselt väheneks hukkunute arv 30%, kui iga autojuht vähendaks keskmist sõidukiirust 5 km/h.

Ajavahemikul 16.–22. aprillini oli sõidukiirus politseinike tähelepanu all kogu Euroopas.