Repliik: kevad

Eva Samolberg. Foto: Ain Liiva

Kevad. See on eestlaste lemmiksõna. Eriti märtsikuu esimestel päevadel. Mis siis, et õues on alles sügav talv, aga kui Eesti inimene milleski osav on, siis kevademärkide otsimises. Sügise- või talvemärke me ei otsi sugugi nii innukalt.

On see siis veidi kõrgemalt käiv päike, nii et kell 17 töölt koju minnes on õues veel päris valge. Või akna taga lakkamatult sädistavad rasvatihased või tunne, et jala all ei olegi libe, sest lumi ja jää on kõnniteelt ära sulanud. Rääkimata lõppematust hulgast pungadest.

Kevad tuleb igal aastal ja viimaks ikka. Ning mõnikord on kevade ootamine isegi toredam, rahuldust pakkuvam kui nentimine, et ta viimaks kohal on. Ühes tolmu ja allergiate ja muude hädadega. Siis saab hakata suve ootama.

Täna on aga vastlapäev. Lugesin üht pealkirja, et vastlakuklid olla tänavu soodsamad kui mullu. Nii et vahukooresaiad lauale ja liugu laskma! Kui lund ei ole ja kelgumäele minna ei õnnestu, võib proovida muul viisil liugu lasta. Teiste turjal näiteks.