Väga vanast ajast

Juha Jansen. Foto: Erakogu

Ivo Linna ikka raadios laulab, et aasta siis oli kuuskümmend viis. See oli ikka tõesti väga ammu, tervelt 60 aastat tagasi. Natuke ikka mäletan ka seda aega, seda elu õitsvas sotsialismis – kõik olid siis õnnest joobunud, kui kuskilt poest suitsuvorstijupi kätte said. Aga on ka veel vanemaid aegu, no neid kahjuks ei mäleta enam keegi. Läheks kohe 750 aastat tagasi, nii kangesti tahaks teada, kuidas see Rakvere kivist ordulinnus valmis ehitati ja kuidas see ehitus vanasti käis.

Kardan, et see ehitamine võis käia samamoodi kui praegusel ajal: kõigepealt võeti hinnapakkumine ehk pakkumus. No ja kes kõige vähem pakkus ehk odavamalt ehitas, eks see oligi võidumees. No läbi ei läinud ehitaja, kes pakkus müüride paksuseks pool meetrit. See müür tundus ordulinnuse tellijate jaoks liiga õhuke. Ordumeister arvas, et teeme seina paksuseks vähemalt kaks ja pool või kolm meetrit – see on ikka vähe kindlam ja peab kauem vastu. Ja õigesti arvas.

Ja kustkohast siis materjali saadi? Aga Rakveres on veel praegugi Paemurru tänav, eks sealt kandist saadigi. Tol ajal oli selle logistikaga pisikesi probleeme, millegipärast ei olnud veel isekallutajaid ja kogu kraam tuli kohale vedada hobuvankritega. Kaua siis sellises suures koguses vajaminevat ehituspaasi Vallimäe otsa kokku veeti? Võib arvata, et kaua-kaua. Kas viis aastat või kümme aastat, kes seda nüüd täpselt mäletab. Vahepeal peeti 100 aastat pausi ja ehitati müüre aina kõrgemaks ja kõrgemaks. Ordulinnus tuli asjalik ja paistis vähemalt paarikümne versta taha.