"Ese ise enda kohta palju ei räägi, sellepärast talletataksegi muuseumides esemete kohta infot. ERM-is on üheks allikaks peakataloogid, kus on kirjas esemete kirjeldused ja nendega seotud legendid. Antud seelikukangas on valmistatud Louise Rebenitzi tütarlaste kunstnäputöö- ja kudumiskoolis, mis tegutses 1892–1914 Tallinnas," kirjutab koguhoidja.
Villane kangastelgedel kootud seelikukangas on püstiste triipudega: vaheldumisi must, sinine, pruun, punane, roosa, valge."Seeliku kangas oli kootud Rakvere ümbrusest pärit vana seeliku järgi ja eksponeeritud Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel. Just sellel näitusel väljas olnud käsitööesemete säilitamiseks kutsuti Kristjan Raua ja Jaan Tõnissoni eestvedamisel ellu "Eesti Museum Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi kaitse all", juhatajaks valiti Oskar Kallas."
Ülle Jäe nimetab, et vaid mõni nädal varem, 16. juulil, oli ajalehes Uudised joonealusena ilmunud selleks ajaks juba tunnustatud kirjaniku Eduard Vilde jutustus "Minu esimesed "triibulised"". "Oletatavalt oli jutustuse ajendiks mõisnike pojaga kakluse ja riiete rikkumise eest saadud "triibulised"," märgib Jäe.
Koguhoidja lisab, et ERM-i peakataloogis on seelikukanga juures märkus: "Väljapanekuks kaheks ühesuuruseks tükideks lõigatud. A.M. 21.VII 27". "Kui tänapäeval hakkaks keegi museaali tükeldama, et see paremini vitriini sobituks, ootaks teda tõenäoliselt samuti päris tublid "triibulised". Olgu ta või pärit Virumaalt nagu meie esimene triibuline ja Eduard Vilde," sedastab Ülle Jäe.