Repliik: plirts-plärts!

Kärt Devaney. Foto: Ain Liiva

Mu lemmikkuu, märts, on käes – plirts ja plärts! Kui lapsepõlves tõi märtsile lemmiku staatuse sünnipäevaootus, siis aja jooksul on lisandunud teisigi tegureid.

Mulle meeldib tähistada teatrikuud, pidada emakeelepäeva, isegi etteütlus pole kunagi vastumeelt olnud. Lisaks on märts nagu piltidega õpetus lootusrikkusest ning seda on segases ja tappidest logisevas maailmas kangesti vaja. Näiteks õhtuti on järjest kauem valge, räästad tilguvad talve silmavett, päike paistab hellalt ja lohutavalt ning tuletab meelde, et näe, isegi kui te ei uskunud, siis ausõna, igitalv lõpeb ka seekord. Mullakamarast pistavad nina välja esimesed vaprad lumikellukesed ja ühes nendega naasevad lõhnad, mida ei mäletanudki, õhk on värske ja puhas. Tihased, muide, laulavad juba kui pöörased, kollased pugud tähtsalt püsti. Peagi vuliseb kevadine vesi ja saabub rändlindude päev (kes ei mäleta, siis just selline tähtis päev oli Lotte lugudes). Märts on elu täis, aeg on välja sulada, talveunest virguda.