Märts 1944: Tapa hävingu päevad ja selle mäletamine ajakirjanduses

Tapa pärast 1944. aasta pommitamist. Varemed on juba koristatud. Foto on tehtud praeguse Grossi poe poolt luteri kiriku suunas. Foto: Tapa muuseum

Laupäeval, 1944. aasta 7. märtsi õhtupoolikul – inimesed sättisid end sauna või vaatamata sõjaajale nädalalõppu veetma – hakkasid Tapa linnas huilgama õhutõrjesireenid. Peagi kostus lennukimootorite müra ning Nõukogude lennuvägi viskas välja valgustuspommid. Õige pea järgnes õhurünnak, mis oma brutaalsuses ei jäänud maha Tallinna tabanud lauspommitamisest kaks päeva hiljem.

Tapa kolmest pommitamisest 1944. aasta 7., 18. ja 28. märtsil ja linna sisulisest hävitamisest ei räägitud Nõukogude ajal üldse ja kui räägitigi, siis valetati. Aga ega Saksa okupatsioonivõimud teisiti talitanud – teise maailmasõja aegsetes Eesti ajalehtedes oli sellest sündmusest juttu vaid kaude ja väga põgusalt, juhtunud tragöödiast andsid aimu vaid mõned surmakuulutused ja propagandistlikku maiku kandnud üldsõnalised artiklid.

Ööl vastu 9. märtsi toimunud Tallinna suurpommitamise tagajärjel hukkus üle 600 inimese ja hävis ligi kolmandik elamispinnast. Millised olid vastavad numbrid Tapal, polegi täpselt teada, kuid arvestades linna tolleaegset väiksust, võis suhtarv isegi suurem olla.