/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/07/16700951t1h8cd0.jpg)
Koguni 73 protsenti Lääne-Virumaa inimestest on viimasel kahel aastal tajunud säästmisvõimekuse kahanemist, selgub LHV tellitud Norstati uuringust. Oluliselt vähem suudab võrreldes varasemaga kõrvale panna 47 protsenti Lääne-Virumaa elanikest.
"Eriti tugevalt mõjutab säästmisvõimekuse langus madalama sissetulekuga inimesi," ütles LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Ühtlasi tõi uuring esile erinevused vanuserühmade vahel – mida eakam on inimene, seda teravamalt on hakanud rahakott pitsitama. "Vanematega koos elavate noorte kulutused on üsna madalad. Lastega pered kogevad seevastu väljaminekute hüppelist kasvu ja pensionäride toimetulek on iseäranis keeruline," sõnas Janson.
Üldine soovitus on luua meelerahufond, millest saab vajaduse korral katta oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. Jansoni sõnul avaldab elukalliduse tempokas kasv leibkondade säästmisvõimekusele küll olulist survet, kuid rahaline puhver on ootamatustega toimetulekuks hädavajalik. "Loomulikult on iga inimese võimalused ja eesmärgid erinevad, kuid säästmisega pole kunagi hilja alustada," toonitas Janson. "Tänu liitintressile võib isegi väikeste summade investeerimine pika perioodi vältel luua märkimisväärse portfelli. Kõige olulisem on alustada ja olla järjepidev," lisas ta.
Säästude vähenemisel on oht tuua kaasa pikaajalisi negatiivseid mõjusid. Näiteks võivad ootamatud kulutused suurendada laenukoormust, piirata tuleviku investeerimisvõimalusi või sundida tegema järeleandmisi igapäevastes vajadustes, sealhulgas tervise ja hariduse valdkonnas. "Säästmisharjumuse kujundamine aitab inimestel paremini toime tulla elu keerdkäikudega – olgu selleks tervisekulud, töökaotus või hoopis lekkiva katuse vahetus. Tänases majandusolukorras on eriti oluline kriitiliselt hinnata oma kulutusi ja leida võimalusi säästmiseks," märkis Janson.
Ta tõi esile, et inimesed ei armasta pikaajalisi otsuseid ja enda aju trikitamine võib osutuda tõeliseks proovikiviks. "Evolutsiooniliselt eelistame kohest tasu, sest see tähendab ellujäämist. Mammut söödi ära esimesel võimalusel, mitte ei oodatud homset. Tuhanded aastad hiljem töötab meie aju endiselt viisil, kus kiire nauding kaalub üle pikaajalise kasu. Ometi annab just säästude olemasolu inimesele võimaluse oma tulevikku kontrollida."