Nädala lind: väikeluik

Väikeluiged vees. Foto: Peep Veedla

Märts on väikeluikede läbirände alguskuu, kõrghooaeg jääb aprilli. Ja vaid läbirändajad meil väikeluiged ongi, nende pesitsusalad asuvad arktilistel aladel Venemaa põhjaosas Koola poolsaarest Vaikse ookeani rannikuni välja. Tõsi, Venemaa idaosas pesitsevad väikeluiged siia ei satu, nemad talvituvad Jaapanis ja Hiinas. Meilt läbi rändavad isendid tulevad aga talvitumisaladelt Hollandist ja Briti saartelt. Talveks jäävad meile vaid üksikud isendid, enamasti Saare- ja Hiiumaa rannikuvetele. Läbiränne aga jätkub mai keskpaigani.

Väikeluige teine alamliik pesitseb Kanadas ja Alaskas, kuid kuna kogu Euraasia populatsiooni järelkasv sirgub Venemaal, on levinud mõnedes andmebaasides info, justkui oleks tegemist Venemaa rahvuslinnuga, kuid see info on ekslik. Venemaal pole rahvuslindu. Väikeluigega väga sarnane laululuik on aga Soome rahvuslind. Ega pealiskaudsel vaatlemisel polegi väikeluigel ja laululuigel lihtne vahet teha. Väikeluik on küll veidi väiksem, kael on lühem ja kollane nokatüvik on lühem, aga kui nad laululuigega parasjagu kõrvuti end ei eksponeeri, pole vahetegemine ilma binokli abita kuigi lihtne. Igatahes tasub proovida, kevadkuudel näeme üleujutatud avamaastikul ja veekogudel arvukalt nii laulu- kui väikeluiki.

Tore on see, et just nüüd, kuni rändeaja lõpuni, peavad väikeluiged pulmapidu. Tõsi, kui korra juba paariline valitud, elatakse koos kuni elu lõpuni. Kui aga ühe paarilise elu on mingil põhjusel lõppenud, on ka eakal leskluigel põhjust pulmi pidada. Noortel luikedel niikuinii. Väikeluikede eluiga kestab aga teadaolevalt kuni 20 aastat, selle ajaga võib nii mõndagi juhtuda. Igatahes, kui lähinädalatel rändepeatusel viibivatel väikeluikedel silma peal hoiame, võib meil õnnestuda kuuluda nende pulmakülaliste hulka. Kuna Eestist rändab kevadperioodil läbi kuni 60 000 väikeluike, siis üles leiame nad kindlasti.