/nginx/o/2021/12/13/14258643t1h55c0.jpg)
/nginx/o/2025/03/07/16702561t1h6380.jpg)
"Ma olen rääkinud nii Tapa valla kui kliimaministeeriumiga, et inimesed saaksid omale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni. Praegu see on Lehtses väga väikesel alal. Tundub, et üks põrgatab palli teisele, aga keegi palli kinni püüda ei taha," kurtis Lehtses tegutsev kunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins.
Reoveekogumisala katab kõigest osa alevikust. "Ma soetasin Lehtsesse kinnisvara, ma tahaksin liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, aga kahjuks ei ole see võimalik," rääkis Rägavere teel eramaja omav Teinfeldt-Grins. Kunstniku ainukeseks veevõtukohaks on vändaga kaev õuel. Tema reovett ei vii ära ükski toru.
Tapa valla poole pöördus Teinfeldt-Grins eelmise aasta 17. oktoobril. Ta kutsus vallavalitsust üles algatama Rägavere tee renoveerimist ning ühisreoveesüsteemi laiendamist sellel tänaval asuvatele majadele.
Tapa abivallavanem Andrus Freienthal vastas kunstnikule, et asula katmiseks reoveekogumisalaga on vaja reoveekogumisala kinnitada kliimaministeeriumis.
/nginx/o/2025/03/07/16702562t1h8e6e.jpg)
"Oleme esitanud vastavasisulisi taotlusi, kuid ministeerium ei kinnita Lehtse reoveekogumisala, põhjendades seda veeteenuse potentsiaalsete vajajate ebapiisava arvuga. Kui aga Lehtses pole riiklikult määratud reoveekogumisala, ei eraldata selleks ka riiklikke keskkonnavaldkonna toetusi," selgitas Freienthal.
"Jääb üle ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamine Tapa Vesi OÜ ja/või Tapa valla vahenditega. Lähiaastatel aga kahjuks selleks vallal vahendid puuduvad," tunnistas Freienthal.
Abivallavanem lubas jätkata kontakte ministeeriumiga, et saavutada reoveekogumisala määramine Lehtsesse. Juhul, kui see ei õnnestu, tuleb tema sõnul alustada vallal reoveekogumisala planeerimist, mis asja realistlikult hinnates ei ole lähima viie aasta perspektiivis võimalik.
Freienthal avaldas lootust, et ehk on Teinfeldt-Grinsil võimalik omavahenditega rajada liitumine olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lähima võimaliku ühenduskohaga.
Jääb üle ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamine Tapa Vesi OÜ ja/või Tapa valla vahenditega. Lähiaastatel aga kahjuks selleks vallal vahendid puuduvad.
Andrus Freienthal, Tapa abivallavanem
Tänavu 30. jaanuaril pöördus Teinfeldt-Grins kliimaministeeriumi poole ja uuris, millised on riigilt toetuse saamise võimalused Lehtsesse ühiskanalisatsiooni rajamiseks.
Ministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand vastas talle: "Kehtivast Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2020–2032 ei nähtu, et oleks kavandatud Lehtsesse antud kava perioodil ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikke rajada, ent põhimõttena on siiski mainitud, et planeeritavates arenduspiirkondades on elamuehituse eeltingimuseks seatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni olemasolu."
Läänerand selgitas, et kuna kava vaadatakse üle iga nelja aasta järel, on ajakohastamise aeg käes. Kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt korraldab kava koostamist kohalik omavalitsus koos veeettevõttega, soovitas asekantsler Teinfeldt-Grinsil pöörduda Tapa vallavalitsuse poole ja uurida, kui kaugel ollakse kava uuendamisega.
/nginx/o/2025/03/07/16702566t1hdeff.jpg)
Läänerand juhtis tähelepanu sellele, et veeseaduse järgi ei ole alla 2000 inimesega reoveekogumisaladel ja väljaspool reoveekogumisalasid ühiskanalisatsiooni valmisehitamine kohustuslik.
Samuti mainis ta, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni on võimalik rajada kokkuleppel veeettevõtjaga ka väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sellest huvitatud isiku ettepaneku alusel, ent sellisel juhul katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik.
Abi loodetakse küsitlusest
Lehtse alevikus on 375 elanikku, kellest kaks kolmandikku kasutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust. "Lehtse alevikus on moodustatud Lehtse reoveekogumisala pindalaga 7,2 hektarit ja reostuskoormusega 245 inimesele," selgitas valla munitsipaalettevõtte Tapa Vesi tegevjuht Arne Arumägi.
Ehkki Lehtse alevik on väike, on seal kaks eraldiseisvat veevarustussüsteemi, millest üks asub Keskuse tänaval, teine Uuel tänaval. Mõlemad veevarustussüsteemid teenindavad kortermaju. Veetorustike kogupikkus on 1,1 kilomeetrit, aga need ei kata eramajade piirkonda. Eramute piirkonnas puudub ka kanalisatsioon.
Keskuse tänava veevõrgu torustikud rekonstrueeriti 2012. aastal. Samal aastal rekonstrueeriti seal lisaks 710 meetri ulatuses kanalisatsioonitorustikku, kuid välja jäi Uue tänava ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine, kuna see tänav ei kuulu Lehtse reoveekogumisala koosseisu.
"Tapa valla investeeringute kavas on rajada Uue tänava kogumismahuti asemele reoveepumpla ning rajada survetorustik reovee suunamiseks Lehtse reoveepuhasti kanalisatsioonivõrku. Investeering on kavandatud aastasse 2030 ja eeldatavaks maksumuseks on 112 000 eurot," märkis Arumägi.
See kõik ei lahenda eramajade probleeme. Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitusmaksumus on ligikaudu 150–200 eurot meeter. Lehtses on kavas korraldada küsitlus, et saada ettekujutus eramajade vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise mahust ja teha siis kalkulatsioonid, kui palju ehitamine maksma läheb ja millal see võiks toimuda.