Tõnis Pruler: "Olen kõrvast välja võtnud nii lavendlilehti kui ka küüslauku"

Doktor Tõnis Pruler on Rakvere haiglas töötanud üle 15 aasta. Foto: Ain Liiva

Hiljuti, 3. märtsil, tähistas maailm üleilmset kuulmispäeva. Rakvere haigla otorinolarüngoloog ehk kõrva-nina-kurguarst Tõnis Pruler, kes on ametis olnud juba üle 15 aasta, on veendunud, et hea kuulmine ja kõrvatervis on suuresti inimese enda teha.

Ülemaailmse kuulmispäeva tänavuseks teemaks on Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO määranud "Võta kuulmine enda hooleks". Kas inimene saab ise hea kuulmise tagamiseks palju ära teha?

Väga palju. Lapsepõlvest alates tuleb vältida müra ja valju heli. Kui noored vanemad võtavad lapsed kaasa rokkkontserdile, panevad targemad vanemad lastele tihtilugu klapid pähe. See on väga hea. Aga endale ei pane. Vanus siin rolli ei mängi, müra on igas vanuses kuulmisele halb.

Kuigi õigest kõrva puhastamise viisidest on palju räägitud, teevad inimesed seda sageli ikka valesti. Võtavad appi näiteks vatitikud.

Vatitikud on head titenaba puhastamiseks. Kui titenabasid kodus ei ole, pole ka vatitikke kodus vaja. Üks mu kolleeg ütleb, et küünarnukk on kõige väiksem asi, mida kõrva võib panna, mina ütlen siiski, et seda on sõrm. Kõik, mis on sõrmest väiksem, on ohtlik, sest sa ei näe, mida teed, ja võid kõrvale liiga teha.

Mis on kõige halvem, mis võib juhtuda?

Kõige halvem on see, et lõhutakse midagi ära. Kuulmekile näiteks. Võib puutuda mõnd õrna kohta, võib tekkida mõni väike nahavigastus. Alles see, kui kõrvast hakkab verd tulema, ehmatab inimesed ära. Väikesest vigastusest võib põletiku saada. Enamasti juhtub aga see, et osa vaiku õnnestub sügavale lükata, tekib suur vaigutropp ja kuulmine halveneb. Võimalusi on palju.

Kuidas siis on õige kõrva puhastada? Või on kõrv ainult isepuhastuv organism?

Mis on õige, on raske öelda. Inimeseti on see erinev. Enamasti on kõrv tõesti isepuhastuv, kuigi inimesed seda uskuma ei kipu. Kuulmekäigu karvakesed lükkavad vaiku tasakesi välja. On isegi ilusaid pilte, millel on näha, kuidas kuulmekilele pastakaga tehtud sinine täpike nädala kaupa koos vaiguga tasapisi kõrvast välja liigub. Õrn veejuga duši all võib aidata. Kui vaik on pehme, siis kerge veesurve võib selle välja meelitada. Kuulmekäik on paras labürint ja kõige lihtsam nipp on kõrvalesta natuke tahapoole tõmmata. Kuulmekäigu avaus on ellipsikujuline, ja kui tõmmata kõrvalesta tahapoole, muutub avaus kohe natuke ümaramaks ja laiemaks ning vesi pääseb sisse. Võib näiteks ühe käega kõrvalesta hoida ja teisega õrn veejuga kõrva suunata. Pärast dušši tuleks kõrv lihtsalt väikese sõrme abil läbi loputada ja ongi kõik. Kuivatadagi pole tingimata vaja.

Kuid vaigutootmine nagu ka näiteks higistamine on inimeseti erinev, vaik oma iseloomult on samuti erinev. On isegi vaiku, mida kõrvad ei suuda välja lükata, ja on patsiente, kel mõni krooniline haigus toodab vaiku rohkem.

Kas niisugustel puhkudel on õigustatud Vaxol?

Igasugune vaigupehmendusõli on okei. See teeb vaigu pehmemaks, aga ei too seda alati välja. Siis tuleb juba pereõe juurde minna, kes kõrva loputab ja kel on erinevaid mehhanisme, mis õrna survega kõrva läbi pesevad.

Räägime valust. Kui kõrv hakkab valutama, millal peaks arsti poole pöörduma?

Laste puhul on esimene ja kõige mõistlikum käik võtta valuvaigistit. Enamasti on laste kõrvavalu infektsioonivalu, külmetusest saadud valu, kui on lumes möllatud või tuult saadud. Väike valu ei tähenda seda, et peaks kohe arsti poole pöörduma. Üks valuvaigisti sisse, harilikult valu kaob ja tagasi ei tule. Kui valu tuleb siiski tagasi ja lisandub näiteks nohu või kurguvalu, siis võib vaja minna arstiabi.

Täiskasvanutega on asi halvem. Kõrvapiirkonna valusid, mitte kõrvavalusid, põhjustavad väga paljud asjad. Infektsioonid, ülemiste hingamisteede haigused, loomulikult ka hambad, mille olukord on inimestel tänapäeval kehv. Kõik need valud võivad kõrva kiirata. Kui lastel tulevad hambad, siis kisuvad nad ju just kõrvu, mitte hambaid. Ning sundasendis töötamine. Sageli on arvutis töötaval inimesel kõrvapiirkonna valu tekkinud kaela ja õlavöötme pingetest. Kõrv ise on terve.

Aga inimesed teevad kõrvavalu puhul igasugu asju. Soojendavad kõrva kompressi või lambiga, tilgutavad sinna küüslaugumahla. Kas see kõik on vale?

Kui olin laps, tilgutati mullegi valu puhul kõrva sooja, kehatemperatuuril alkoholi. See võtab valu tõesti ära. Aga selleks, et alkoholi kõrva tilgutada, peab olema kindel, et tegu pole aktiivse, mäda jooksva põletikuga. Sellisel juhul ei tohi sinna midagi tilgutada. On olemas teatud valuvaigistava toimega tilgad, kuid ka nende kasutamisel peab teadma, et kõrva sees on kõik terve, ka kuulmekile, sest keskkõrva ei tohi mitte midagi minna. Kui nii juhtub, siis on juba väga tõsine probleem. Soojad õlid on ohtlikud seepärast, et need peavad olema kehatemperatuuril, 37 kraadi, aga õiget soojust on väga raske saavutada. Kuuma kõrva panna ei tohi, sest see põletab, külm teeb pigem haiget.

Olen kõrvast välja võtnud nii lavendlilehti kui ka küüslauku. Inimesed usuvad igasugu asju. Aga esiteks puudub niisugustel vahenditel igasugune toime ja teiseks on küüslauk ja sibul väga bioaktiivsed, sibulas on lausa söövitava toimega aineid, nii et need teevad asja pigem halvemaks. Mis lambiga soojendamisse puutub, siis kaela lihaspinge puhul on see väga tore ja võibki aidata, aga kõrvavalu … On olemas ultraviolettlambid, millest on abi, kui neid kasutada õigel ajal, õiges kohas ja koguses. Üldiselt saab seda soovitada alles siis, kui arst on kõrva näinud. Pimesi neid asju teha on riskantne: see võib aidata, aga ka asja hullemaks teha.

Kui kõrvus kuuldakse kohinat, millega võib siis tegu olla? Tinnitusega?

Tinnitus on laias laastus organismis kuuldav heli, millel puudub väline põhjustaja. Ka hammaste krigistamise heli või lõualiigese raksumist võib tinnituseks pidada. Nii madalast kui ka kõrgest vererõhust tingitud kohinad või tuksumine võib olla tinnitus. Tinnitus võib olla hele vile, ragin või krõbin. Kuid kohin võib olla põhjustatud ka kaelast, veresoonte ahenemisest, ennekõike vanematel inimestel. Ühest põhjust siin enne uurimist öelda ei saa.

Kõrvaklapid on eriti noorte seas vältimatu aksessuaar. Kas kõrva tervise puhul on vahet, on need pähe pandavad või kõrva topitavad?

Kõrva tervist kahjustab heli tugevus. Mina arvan, et kahjulikumad on kõrva topitavad klapid, mille puhul heli allikas on sisekõrvale lähemal ja tugev heli teeb kõrvale rohkem liiga. Natuke vanemad, odavamad klapid, mis lihtsalt katsid kõrva svammiga, ei hermetiseerinud kõrva ära ja lasid osa heli rõhku ventiilina vabaks. Üldiselt on teada, et sisekõrvale on ohutu kuni 85-detsibelline heli. Mida kõvemat heli mängime, seda lühem on see ohutu aeg. On olemas lastele mõeldud, maksimumdetsibellidega kõrvaklapid, mis on ka minu lastel. Tean väga hästi, et kui neil oleksid harilikud klapid, keeraksid nad heli väga kõvaks ja kahjustaksid nii oma kuulmist.

Müügile on tulnud ka nii-öelda kontserditropid, mille puhul lubatakse, et nendega kuuleb selgelt, aga mitte nii kõvasti.

Mingi abi neist on. Töötavad ka mürasummutusklapid, mida kasutatakse näiteks tehastes. Need peavad muidugi olema korralikult paigaldatud, et kohalt ära ei liiguks. Kui mõelda veel näiteks kaitseväe ja Kaitseliidu laskmistele, siis kui 120-detsibelline pauk kõrva ääres ära käib, on hea, kui jääd kuuljaks. Vilistama hakkab kõrv päris tõenäoliselt. Igatahes peab kaitsevahendeid kasutama, olgu need tropid või klapid, sest ka 20–30 detsibelli mürasummutust on võit.

Lennukis kipuvad kõrvad vist alati lukku minema. Miks see nii on ja mis on parim moodus selle vältimiseks?

See tuleb rõhuvahedest, eriti maandumisel. Kõige tõhusam abi on neelamine. On see vesi, pastill või mis iganes, mis aitab toota rohkem sülge, et rohkem neelata. On olemas ka mingisuguseid troppe, mille puhul lubatakse, et kui need lennu ajal kõrva panna, siis kõrvad lukku ei lähe. Mina sellest aru ei saa, aga see võib olla minu probleem. Kõige kindlam: neela ja haiguta.