/nginx/o/2025/03/10/16707284t1h2373.jpg)
Need pea igale eestlasele tuntud sõnad on paberile pannud meie rahvuspoeet Kristjan Jaak Peterson, kelle sünniaastapäev alanud nädalasse jääb. Luuletus «Kuu» on ühest küljest kui nüüdisaja eestlaste nukker hingekaemus, kuid teisalt ka manifest tulevikku.
Läbi aegade pole eesti keelel olnud lihtne püsida. Võõrkeelte pealetulek, väike rahvaarv ja kirjakeele hiline areng on muutnud meie emakeele teeraja keeruliseks. Veel tänapäevalgi peame seisma eesti keele püsimajäämise eest. Sellele saame kõik kaasa aidata.
Eesti keel on nagu kodu – soe, armas ja turvaline. Oma käänamiste ja pööramiste ning oma teatava keerukusega muutunud meie oma salapäraseks haldjakeeleks, mis on pugenud ka paljude mitteeestlaste südamesse. Meie emakeeles peitub omamoodi ilu sõnades, mis esmapilgul tunduvad identsed, kuid kontekstist sõltuvalt võib nende tähendus olla kardinaalselt erinev, andes keelele isikupära.
Eesti keel on keel, mis tõuseb tuules üles taevasse, igavikku.