Vaade: Lääne-Viru turismimootorid oleksid suurüritused

Aivar Ojaperv. Foto: Ain Liiva

Mina olen üks neist 2800 eestlasest, kes nelja tunni jooksul ostsid ära 14 000 piletit Riias toimuvale korvpalli-EM-ile.

Praeguseks on kolleegid teistest meediamajadest teinud ligikaudse arvutuse, et Eesti korvpallisõbrad kulutavad augustis-septembris lõunanaabrite juures minimaalselt viis miljonit eurot. Ma olen arvutuskäiguga nõus – kui arvestada seda raha, mida plaanin kulutada majutusele, piletitele, sõidule, toidule ja natuke ka muudeks lõbudeks, siis summad klapivad.

Rakvere hotellipidajad Roman Kusma ja Andres Ots räägivad Virumaa Teatajas ilmunud uudisloos juba ei tea mitmendat korda sama juttu: majutusäril läheb Lääne-Virumaal hästi siis, kui toimuvad suurüritused. Mastaabilt on Riia ja korvpalli-EM muidugi midagi hoopis muud kui Rakvere ning mõni siinne suurüritus, aga ka ööjooks, Baltoscandal ja muud niisugused ettevõtmised on äärmiselt tänuväärsed. Kui, eriti talveperioodil, on hotellitoad tühjad ja välismaalt tulnud turist pane või punasesse raamatusse, siis ürituste ajal leidub ikka mõni selline, kes kohe koju ei torma, vaid jääb meie kanti ka ööbima.

Tuleb arvestada, et turist ei toida ainult majutajat. Ta tarbib kõikvõimalikke teenuseid kuni kingaparanduseni välja. Iga sent, mille turist siin kulutab, teisendub aga lõppude lõpuks maakonna inimeste heaks äraolemiseks – paremini läheb elanikel, infra­struktuur ei jää virelema.

Tuleb arvestada, et turist ei toida ainult majutajat.

Ma omal ajal mõtlesin – vähekese kahtlusega –, et miks küll Andres Ots viitsib neid Viru rallisid korraldada. Natukene valdkonnaga kokku puutununa tean kinnitada, et kõik sellised ettevõtmised on üks paras riskibisnis, kus võid vabalt miinusesse jääda. Nüüd ütles Andres Ots tõsiasja välja: tal oli tagala – kui ralliga jäigi miinusesse, siis hotelliäri aitas seda korvata. Nii suur majanduslik abi oli vaid mõnedeks öödeks välja müüdud täismajast!

Iga piirkonda toodud suur üritus elavdab majandust! Ja seepärast on väga lühinägelikud need poliitikud, kes ühel või teisel põhjusel ei taha (rahalist) abikätt ulatada ürituse korraldajale. Küsimus polegi ju summa suuruses, vaid lihtsalt toes ja mõista andmises, et piirkond toetab ettevõtmist.