Nädala kaja: Chuck Norris tungis emakeelepäeva

Marju Lina Foto: Mikk Keis

Terve nädal on käinud üks poliitiline tingel-tangel, ja ehkki laupäeval ei taha mõistlik inimene sellest enam midagi kuulda, peaks nädalat kokku võttes siiski meenutama, et esmaspäeval näitas peaminister sotsiaaldemokraatidele Stenbocki maja imposantset välisust ja palus neil hoonest lahkuda ning seejärel on igal järgnenud päeval valitsuse liikmete iga ideeudet ja poolikutki lauset üha uuesti läbi nämmutatud. Sellele lisaks on Atlandi tagant kostnud korrapäraselt järjest uusi mürtse, mille saatel president Trump aina ootamatumaid, tihti üksteisele otse vastupidiseid otsuseid langetab.

Aga on laupäev. Ning eile oli emakeelepäev, mil 18. korda kirjutati e-etteütlust. Olen seda kaasa teinud vähe, võibolla viis-kuus korda, korra sain veatult hakkama, aga pole piinlik tunnistada, et mingi viga on iga kord kuidagi sisse lipsanud.

Seekord oli vaja kirjutada neli lauset. Esimese hooga, kui kõik kirja ja töö saadetud sai, näis, et lihtsamat e-etteütlust pole olnudki. Liigset optimismi maha raputada püüdes hakkasin juurdlema võimalike trikikohtade kallal. Komakohad olid ilmselged. Üks koma võinuks ehk olla koolon ... Ei, koma näis ikka parem. Kuhu nad lõksu peita võisid? Ma ei mõelnudki seda välja.